Berliini maratoni kommentaarid

2008

  • Maailmarekord jooksumaratonil. Pekingi olümpial juba
    pea-aegu maha kantud Haile Gebrselassie kordas
    Berliin maratoni võitu ja veel millise ajaga!
  • Rulluisumaratoni tippaeg Berliinis.
  • Eesti tüdruku võit juunioride klassis.
  • Eesti mehe tippaeg rulluisumaratonil.
  • 60 x 42 km eestikeelseid elamusi. (1; 2; 3; 4; 5; …)
  • Mitte ühtegi rida peavoolumeedia spordiuudistes.
  • Palun, palun, palun kirjutage oma muljeid.
    Rulluisutaja blogi lubab avaldada.
    rulluisutaja@gmail.com

Berliini rulluisumaraton

Lisaks huvitavat lugemist – BERLĪNES MARATONS bondars.lv

Lillepi pargi rulluisuraja põgus hinnang ja mõni soovitus

Mis rulluisurada? Valmiv kergliikluse tee Pirital on saanud asfaltkatte terve 2,5 km ringi ulatuses. Käisin täna rajal sõitmas, panin ohtlikult libedal ja tundmatul teel proovile oma hääbuva rulluisuvilumuse, odava fotoka ja loomulikult ka toore rulluisuraja enda.

Eksperiment läks korda. Isiklikud kondid ja kaamera õnnestus rajalt tagasi tuua tervetena. Pargitee kohta kogusin hulga emotsioone ja pilte, mida püüan siin jagada. Silmasin ka Leivo (või siis kellegi teise) uisujälgi värskel asfaldil.

Mis park ja kus see on? Lillepi park asub Pirital, kunagise Lillepi talu maadel, Pirita, Saare, Kose ja Rummu teede vahelisel alal, Pirita Selveri ja Pirita Spordikeskuse vahetus naabruses.

36 hektari suuruse metsase pargi rikkuseks on laululinnud ja palju erinevaid puuliike. Mõni aasta tagasi sooviti parki rajada golfiväljak, kuid plaanist loobuti looduskaitseliste piirangute tõttu, Lillepi Pargi Seltsi ettepanekul.

Asfalteerimise loosungid. Rulluisuhuvilise kohaliku elanikuna, olen tundnud elutervet uudishimu Lillepi parki rajatava rulluisutee vastu ja püüdnud seda huvi rahuldada pargis luusimise ja internetis napi info hankimisega.

Võõrastav on olnud lugeda hõiskavaid pressiteateid sõnastuses “Lillepi pargi kergliiklusteede rajamise projekt on kohanud äärmiselt positiivset vastukaja ka kohalike elanike ning rattasportlaste ja rulluisutajate seas“. Sellised hüüdlaused meenutavad veneaegset propagandat. Sotsialistlik retoorika imendub tänapäeva – avaliku võimu avalike suhete osakondade kaudu.

Teine kohalik mees, rulluisuürituste korraldaja, koolitaja ja Eesti meister rulluisutamises, Tõnis, kes Lillepi pargist vaid 50 meetri kaugusel elab ja kellega täna rulluisurajal kohtusin, avaldas samuti imestust liialdatud teadete üle.

Kui “kohalikelt rulluisutajatelt” oleks küsitud, küllap me siis oleks ka jaganud oma “äärmiselt positiivset vastukaja” ja kindlasti koos konstruktiivse kriitikaga.

Esimene ring. Raja katsetamisest, hinnangutest ja soovitustest. Metsaaluse rulluisuraja hindamiseks on langevate lehtede aeg muidugi ebaõiglane. Aga paremat aega pole võtta. Kergliikluse tee valmib lähematel päevadel, lehti ja okkaid pudeneb, varsti sajab vihma, siis lund, siis liiva, siis kõike läbisegi ja lõpuks ei ole teema enam uudne. Niisiis – muljed kohe nüüd ja praegu, peale äsjakogetud esimest ringi.

Teekate. Värske asfalt on ikka sile. Kõnniteedel kasutatakse sõiduteest erinevat katet, sest koormus on seal oluliselt väiksem, ja see on rulluisuratastele mõnusalt tasane. Lust veereda ja ilmselt jätkub seda rõõmu veel mitmeks aastaks. Mõned tõsised vead, ehk otse öeldes augud ja muhud, on siiski ridamisi keset rada asfaldikattes, Kose tee äärsel lõigul. Loodetavasti leitakse seal võimalus veel midagi parandada.

Raja profiil. Rada on kurviline, tõus ja langus on lauged. Projekteerimisel ei ole raja profiilile tähelepanu pööratud. Rada vonkleb lihtsalt puude vahel, kurvid on olematu (või negatiivse) kallakuga, on palju pimedaid kurve. Sõidusuunda ringil märgitud ei ole, seetõttu võib “kellele tõus, kellele laskumine” saada küsitavaks ja ohtlikuks. Kahjuks ei ole see projekteeritud spordirajana, mis oleks võinud meie linna tõsisemaid võistlusi tuua. See on vaid afalttee metsas.

Ohutus. Ohtlikud kohad rajal – mõned oleks võinud tõesti ära jääda, see tähendab, et neid oleks võinud vältida tehniliste vahenditega. Peamiseks ohuallikaks on ristumised jalgteedega ja neid on palju. Lisaks mõned pimedad kurvid. Aastakümneid kasutatud jalgrajad Maarjamäe ja Pirita vahel, mis nüüd võõrkehana tunduvate killustikuvallidega ristatud, võivad saada kokkupõrke kohtadeks.

Kõige ohtlikum selline paik on minu hinnangul Rummu tee ääres, ristumine peale langusenõksakut. Ilmselt oleks aidanud ristmike lahendamine sikaanide ja ringidega. Praegu on rajaserva tipitud ohtralt liiklusmärke, aga millal need hoolimatud varem märkidest on hoolinud …

Ratastele ohtlik risu teel – oksad, käbid, kruusakivid, liiv, muld, muda, lehed, okkad, vettinud lehed, okkad, lehed … selle limase segu all on uhiuus asfalt. Ohtlikuks võivad saada ka vastassuunas laskujad, eriti kui nad ilmuvad – käed ja jalad laiali – pimeda ja libeda kurvi tagant.

Hooldus. Hooldus! Hooldus! Tee hooldus on võtmesõna ratturitele ja rullijatele. Sellest sõltub, milliste epiteetidega tulevikus linnavalitsust kostitatakse.

Loodame, et tänavapühkijad jõuavad terviserajale ka peale avamispidu. Siinkirjeldatud teedkatva risu pidevaks peletamiseks on muidugi vaja vahendeid, aga eelkõige – mõistmist. Ka ühiskondlikud puhastuspäevad metsateede kasimiseks peaks olema tervisesportlastele au- ja jõukohased.

Mõned meeldetuletused puhuks, kui seda peaks lugema keegi, kellest midagi sõltub ja kes vähegi hoolib …

  • Rajale peaks märkima soovitusliku (või ka kohustusliku) liikumissuuna. Vastupäeva, nagu staadioniring.
  • “Pimedate” kurvide sees võiks veel võsa hõrendada. Näiteks täisnurkne kurv Kose tee ääres.
  • Silla piirded ja muud tõkked (mida veel ei ole) peaks olema ohutud ja piisavad.
  • Asfaldiaugud ja muhud, mis jäid …
  • Raja puhastamine on elu küsimus.

Kas sellel lool positiivne lõpp kah tuleb? Muidugi. Lillepi kergliikluse tee on väga hea idee. See pargirada pakub hulga rõõmu ja elamusi väga erinevatele inimestele. Kõigile, kes ratastel lihasejõul liikumist naudivad, on see suurepärane harrasuskoht. Looduskauni Lillepi pargi arendamisele on see hea algus.

Pargitee edasiarendamiseks on kindlasti vaja selle sujuvat ja takistusteta ühendamist teiste teedega, et luua linnas toimiv kergliiklusteede võrgustik.

rulluisutaja@gmail.com

Täiendatud mõni päev hiljem: 4.10.2008. Praegu ei ole võimalik sellel teel sõita. Pool asfalti on üles kaevatud. Kuni tööde lõpetamiseni ei tohiks rajale minna.

Lillepi park. Asfalteeritud!

Mõni päev hiljem kooriti siin asfalt kilplase kombel üles. Nüüd on jälle lapitud. Tehtud!

tallinn.ee 14.8.2008 Lillepi pargi kergliiklustee valmib 30. septembriks_
kalev.ee 21.7.2008 Tallinnasse Lillepi parki rajatakse 2,5 km kergliiklusteed_

Pirita selts Pirita ajaloost_

Berliini rulluisumaraton 2008 – tulemused

Berliini rulluisumaraton. Eesti võistlejad.

Koht; koht klassis; nimi; klass; klubi; aeg.
st – koht speed team stardigrupis.

st-54    2    Solveig Findley (GBR)  W40  LondonSkaters      1:14:05
34      9      Diana Kaareste    W30      Rulluisuklubi ABEC      1:20:20
44      18      Sandra Alusalu    WAkt      Estonia      1:21:28
45         1     Saskia Alusalu    WJg     Estonia     1:21:28
84      23      Ene Ilver    W30      Estonia      1:25:21
st-79    18      Kaili Katmann    W30      ABEC      1:25:58
141      34      Evelin Ilves    W40      Tallinn      1:28:48
157      52      Danica Kubi    W30      Tartu      1:30:12
159      53      Moonika Kaljas    W30      Tabasalu      1:30:19
188      58      Virge Andre    WAkt      ÖÖRULL      1:31:11
314      86      Epp Aasaru    WAkt      Tallinn      1:36:10
349      120      Kadri Saar    W30      Sorainen Adventure Team      1:36:55
430      150      Signe Ventsel    W30      ABEC Estonia      1:39:54
556      183      Jana Karilaid    W30      ABEC Rulluisuklubi      1:43:47
859      270      Kaisa Orav    W30      Viljandi      1:51:22
998      211      Anna Stranberg    WAkt      UusMaa      1:55:22
1071      226      Kerli Kehman    WAkt      Uus Maa      1:57:27
1086      229      Annika Jakobson    WAkt      Uus Maa      1:58:00
1190      244      Gerli Hall    WAkt      Uus Maa      2:01:35
1400      296      Heili Surogin    WAkt      Pärnu      2:10:10
1463      308      Kristi Hakkaja    WAkt      Tallinn      2:13:40
?? X2174    Triin Nuiamäe

st-80    64      Kert Keskpaik    MAkt      Team Estonia      1:00:44
st-107    87      Danila Ruusu    MAkt      Nordic Fox      1:07:42
st-120    92      Mart Markus    MAkt      Team Estonia      1:09:31
st-122    19      Jaanus Ritson    M30      Team Estonia      1:09:31
st-123      8      Eerik Idarand      MJun      Nordic Fox      1:09:31
st-175    32      Indrek Aarna    M30      SprintSkate      1:12:28
st-187    34      Sulev Lokk    M30      K2 Skate/Estonia      1:12:29
st-229    48      Urmas Laur    M30      Talinn      1:14:06
90      31      Karl Loss    M40      Rulluisuklubi ABEC      1:16:02
140      34      Ivo Karilaid    M30      ABEC Rulluisuklubi      1:16:09
190      71      Tarmo Fimberg    M40      Rulluisuklubi ABEC      1:16:25
195      49      Jaanus Laugus    M30      Uus Maa Sportsclub      1:17:04
st-239    54      Toomas Prangli    M30      Sorainen AdT    1:17:43
st-241    28      Tõnu Koppel    M40      A&T Sport      1:17:48
225      61      Andre Arumäe    M30      Tallinn      1:19:32
237      64      Indrek Tärno    M30      Laagri Harjumaa      1:19:38
257      70      Marko Pavlov    M30      ABEC Estonia      1:20:05
308      88      Frid Kaljas    M30      Tabasalu      1:20:16
310      89      Mika Sucksdorff    M30      Uus Maa Sport Club      1:20:16
326      122      Toivo Tomingas    M40      Pärnu      1:20:21
334      125      Urmas Leirost    M40      Lahden Luistelijat      1:20:25
401      115      Arvi Tavast    M30      Pärnu      1:22:43
659      168      Virgo Selde    M30      London      1:26:22
701      291      Kaupo Koplus    M40      Estonia      1:26:36
827      343      Veljo Kiigemagi    M40      Velma      1:28:29
863      89      Kaur Idavain    MAkt      Tallinn      1:28:48
928      223      Antti Haljak    M30      Tallinn      1:30:04
935      390      Ants Juhani    M40      Tallinn      1:30:08
993      240      Henri Jõesalu    M30      Elioni Spordiklubi      1:30:39
1049      253      Aleksander Andre    M30      ÖÖRULL      1:31:11
1648      379      Elar Simmo    M30      Tallinn      1:37:34
1722      389      Raul Krooni    M30      rulluisuklubi ABEC      1:38:24
2018      192      Ruben Gornischeff    MAkt      Uus Maa      1:41:54
2626      232      Rene Kasela    MAkt      Uus Maa      1:50:18
2629      233      Tanel Olek    MAkt      UusMaa      1:50:20
2658      234      Sergei Surogin    MAkt      Pärnu      1:50:42
2851      613      Jüri Press    M30      Tallinn      1:54:18
3021      191      Andres Penner    M60      Tallinn      1:58:10
3306      708      Marko Kivirand    M30      UusMaa      2:06:37
3462      232      Jaan Moorits    M60      Estonia      2:16:35
?? T2015    Andres Hall
?? T2420    Jaanus Juss
?? T4702    Krister Aasa

Topeltstart. Rulluisumaraton + Jooksumaraton
9. Indrek Aarna 1:12:28 + 3:21:08
10. Sulev Lokk 1:12:29 + 3:22:50
38. Tõnu Koppel 1:17:48 + 3:55:12
48. Arvi Tavast 1:22:43 + 4:00:25

Kõik tulemused: Results Berlin Marathon

Finiši video otsing: Finisherclip

Võistluse erileht rulluisutaja blogis: Berliini rulluisumaraton

Äripäeva test eksitab lugejaid

Majandusleht Äripäev on autovaba nädala puhul testinud liiklust Tallinna ummikutes ja avaldanud testi tulemusena valminud liiklejate pingerea. Väga hea ettevõtmine, aga … paraku võib testi tulemuse nimetada pigem ajuvabaks, sest eksperiment ei vasta ÄP seatud tingimustele ja õigustab liikluseeskirja nõuete rikkumist. Ajalehe järeldused artiklis “Higi vs bensiin” on lugejaid ja liiklejaid eksitavad.

Testi eesmärgiks oli – selgitada kiirem liiklemisviis Tallinna hommikuse tipptunni ummikutes. Punktist A punkti B, ehk Piritalt Pärnu maantee viaduktini, asusid võistlema jalgrattur, rulluisutaja, jooksja, ühistransporti kasutav jalakäija, autojuht, mootorrattur ja rollerijuht. ÄP teatel pidi vahemaa läbima “seaduslikult”. Ilmselt on lugejate enamus kursis tõsiasjaga, et tänaval liigeldes peab liikluseeskirja järgima isegi siis, kui seda just ajalehes kirjas pole.

ÄP kuulutas testi võitjaks ja kiireimaks linnaliiklejaks mootorratturi, kes läbis ummistunud teekonna kaks korda kiiremini kui auto. Ka rulluisutaja ja jalgrattur olid autost kiiremad.  ÄP defineerib mootorratta eelise lühidalt: “Ummikuid mittetunnistavate kaherattaliste motomasinate …”.

Armsad ÄP eksperimenteerijad, Pirita tee või mistahes muu ummiku “mittetunnistamiseks” ei ole mootorratturil ühtegi olulist eelist, mis liikluseeskirja raami mahuks. Sõiduridade vahel tsikliga laveerides autodest mööda trügimine, mida ajaleht nüüd propageerib, on ohtlik ja lubamatu. Ja mitte mingil juhul “seaduslik”.

Vastutustundetutele järeldustele ÄP veebis viitab väga konkreetse kommentaari kirjutanud juht:

“See, kes läbib tipptunnil seaduslikult kõige kiiremini…” ja “Ummikuid mittetunnistavate kaherattaliste motomasinate kõrval …”. Need 2 lauset ärgitasid mind täna hommikul lõpuks tegema asja, mida olen juba ammu plaaninud teha. Nimelt ei ole ma olnud väga kindel, kui (eba)seaduslik on nende kaherattaliste liiklejate ummikuid mittetunnistav käitumine. Täna siis otsisin üles Liiklusseaduse ning selle alusel valitsuse määrusega kehestatud Liikluseeskirja. Ja saidki minu vahepeal mitmete tsiklimehest tuttava väidete peale kõikuma löönud veendumus kinnitust – seaduslikult liigeldes ei tohiks motorratastega liiklemisel autoga võrreldes tekkida ajavõitu millestki muust kui kiirenduse vahest paigaltvõtult maksimaalse lubatud kiiruse saavutamiseni. See aga ei tohiks ummikutes ja fooridega hakitud linnaoludes märkimisväärset tähtsust omada. Kõiges muus osas sain oma uurimitöö tulemusel kinnitust, et kõik mootorsõidukid (ka mootorrattad ja mopeedid) ei tohi liikumisel väljuda oma sõiduraja piiridest (LE §107), ei tohi sõita teepeenral ega mahajoonistatud eraldusribadel (§108,120), et sõitmisel peavad kõik tagama ohutu külgvahe (§130), et eessõitvatest/-seisvatest sõidukitest ei tohi mööduda aeglustusraja, eraldusriba ega teepeenra kaudu (§137), et tiheda liiklusega teel ei tohi ees sõitvatest sõidukitest mööduda sagedaste ümberreastumistega (§95). Jne, jne. Ja ka kõige parema tahtmise juures ei paista kuskilt välja ühtegi klauslit, mis kuidagi põhjendaks “ummikuid mittetunnistavat” liiklemist kaherattaliste Liiklejate poolt. Ma tahaksin väga lugeda ÄP eksperimendis osalenud mootorratturi ja rollerijuhi kinnitust, et eksperimendi käigus ei sõidetud kordagi foori taga seisvate autode vahelisele eraldusjoonele, et ei kasutatud ühistranspordiradu, eraldusribasid ega teepeenraid (raja joonest paremale poole jääv ala). Kahtlen, kas see ikka nii oli…
Seepärast leian ma, et käesolevas ÄP artiklis tehtud järeldused on mõnes mõttes vastutustundetud ning kahjuks kinnistavad mõnede meie motomeeste küsitavat liikluskultuuri.

Rulluisutaja soovitab Äripäeva tegijatele – tutvuge kindlasti liikluseeskirjaga, seda saab ka internetis lugeda. Ja tehke see hea eksperiment uuesti. Suurepärane ettevõtmine väärib head korraldamist.

Loe lisaks: ÄP testitiimi rulluisutaja kolleegidega võidu liiklemas.

Sügisball

Muidugi oleks loo pealkiri pidanud olema hoopis SÜGISRULL. Aga miks ma siis kirjutasin Sügisball? Ausalt, ma ei tea. Saad ju aru küll, et ma ei mõelnud seda ise välja, sellest on nii palju kirjutatud juba. Lausa piinlik hakkab kohe, aga enam pole midagi parata.

Oleks ma kirjutanud Sügisrull, oleks kohe olnud kõik selge ja arusaadav, et mingi rulluisutamise värk. Nagu Sügisjooks või midagi sellist, kuigi tegelikult pole ju Sügisrulli olemas. Aga oleks vähemalt sobinud blogi teemaga. No ma ei jaksa kah kogu aeg teemas püsida.

liibuvas kostüümis penoplastist kiivriga rulluisutav inimene sügisrullSügisballi filmi ma vaatasin nüüd, kui dvd lõpuks müüki tuli. Priisle sitaaugu väljaku nostalgia. Suur(epäras)te pisirollide ladus jada. Kiireltlahustuva masenduse järelmaik. Tühjust täitev seletamatu ükskõiksus.

Eesti kinole peab kindlasti midagi lõbusamat peale raputama, et see siin rulluisutaja blogi üldist meeleolu paigast ära ei nikastaks.

Veiko Õunpuu abiga saab selle asja kohe korda ja sujuvalt tagasi ülima teema, rulluisutamise juurde: “Miski ei tee tuju nii heaks kui liibuvas kostüümis ja penoplastist kiivriga rulluisutav inimene“.

Häppi end. Sügis algab täna kell 18:44.

Rulluisu TV

Rulluisuvõistlusi näidatakse telekast harva. Ei mahu need eriti ei spordi- ega muidu-uudistesse. Mis seal siis ikka, elus on muudki huvitavat kui see pildikast. Aga kui sa tahad just telekast rulluisutamist vaadata, siis on selline saade:

112* (kordus) Neljapäeval 25.9.2008, kell 12:30, Kanal 2
Tuhatkond rulluisutajat võis end Tartu maratoni rajal turvaliselt tunda, sest kiirabibrigaadidest seal puudust polnud. Vaatasime spordiürituse turvamise telgitagustesse ja kiirabi poolt üles pandud telki, kuhu andsid põhjust tulekuks kukkumised ja herilased.

Telgi taha ja telgi sisse, vahepeal rulluisurajale kah. Verd ja murtud konte ei näidata, sedasorti põnevust ei tasu oodata. Lõpus saab nalja kah, sobib vaadata.

Vaata ka Inline Kino