Isla de Margarita ja Metsik Valge Mees

Tõnis Paalme kirjutab, kuidas ta Venetsueela põrgukuumuses toimunud World Inline Cup rulluisuvõistlusel, maailma karika ülekaaluka võitja Diego Rosero tuules kihutas ja peale seda Kariibi mere kaldal kohalike kuumavereliste tudengitega hommikuni pidu pani.

Maakera tagurpidi

Reis algas meil 27-ndal oktoobril Tallinna sadamast. Mina, Jaanus Laugus, Kert Keskpaik ja Danila Ruusu läksime kella 21-se laevaga Helsingisse. Jaanus Ritson läks juba hommikul Soome ja oli juba varakult lennujaamas ootamas. Helsingis võtsime kohe ruttu takso ja liikusime ka lennujaama. Leidsime Ritsoni üles, ta oli juba vist 8 tundi seal arvuti taga internetis istunud :D  Lennujaamas pidime ootama hommikuni enda väljalendu. Seal panin vahepeal igavusest rulluisud jalga ja uisutasin ringi, sest see iseenesest päris suur koht ja keegi midagi ütlema ka ei tulnud. Siis magasime mõned tunnid pinkidel ja lõpuks saime ka lennukisse. Lendasime 2,5 tundi Frankfurti, ka seal pidime mõned tunnid ootama, enne kui saime Frankfurt – Caracas lennukisse. 10 tunnine lend oli isegi päris huvitav minu jaoks, teenindus oli hea ja häid filme sai vaadatud päris palju. Ajavahe oli 6,5 tundi Eestiga. Lennukist välja saades oli vähemalt 30 kraadine kuumus, hea tunne kohe. Siis jälle natuke passimist Caracase lennujaamas, sai ka tänava peal dollarid bolivarideks vahetatud ja mõne tunniga saime ka lennukile, millega siis saabusime Margaritale. Lõpuks siis jõudsime kohale, kõige tüütum kogu asja juures oli igas lennujaamas passimine aga muidu polnud hullu. Õhtuks jõudsime hotelli ja seadsime ennast sisse.

Kariibi meri

Olime siis Margarita saarel (Isla de Margarita), mis siis asub Kariibi meres ja hotell asus Porlamar linna lähistel. Natuke imestatakse ka seda kuidas keegi hispaania keelt ei oska. Kummaline oli hoopis teises maailma otsas olla, sest kõik on siin hoopis teisiti. Olgu mitte kõik, aga see päike on siin palju kõrgemal peakohal, päevad ja ööd on siin väga soojad ja kõik see loodus on palju eksootilisem, kultuur on teistsugusem ja paljud asjad tunduvad esmapilgul suht huvitavad. Sellises kliimas on suht hea ikka puhata. Minul oli see täitsa esmakordne ja ma nautisin seda siin täiega. Aga väike Eesti siit nii kaugel on mõttes ikkagist kallis.

Team Estonia

Kert, Danila, Diego Rosero, Jaanus, Tõnis

Rulluisu maraton Margarital toimus 1. novembril ja andis üsna hea kogemuse. Hommikul oli väike vihmasabin tulnud, mis andis lootust, et päev nii kuum ei tule ja ehk on rohkem pilvisem, kuna võistlused toimusid just siis, kui päike kõige kõrgemal, ehk keskpäeval. Võtsime takso ja natuke sõitmist, ning olimegi võistluspaigas. Team Estonia, neli võistlejat (Kert, Danila, Jaanus ja mina) ja veel Jaanus Laugus, kes pildistas ja jagas meile vett, sest seda läks tõesti rekordiliselt vaja. Taevast vaadates ei olnud ühtegi pilve näha.

Päikese ja asfaldi vahel

Keskel Joey Mantia, Yann Guyader, Massimiliano Presti

Tore tore, ainus mõte oli see, et ega ma mingit kuumarabandust ei saa, sest vaja läbida 42 km ja tavaliselt ma mingi katkestaja tüüp ka ei ole. Juba siis kui mõni minut olid uisud jalas olnud, tundsid jalatallad meeletud kuumust ja täitsa kõrvetav tunne oli, sest asfalt oli nii tuline. Kui naiste maraton lõppes, lasti siis ka meid stardikoridori, üks hetk anti start ja hakkaski pihta. Esimese grupiga suutsin 2 ringi kaasa sõita, teisel ringil käis minu ees täpselt üks tüüp käna, aga positiivne et minule otsa ei lennanud. Tuul jahutas ka natukene jalataldu ja mõne ringiga kadus ka jalataldadelt suurem kuumus. Seljapeal oli mul 75ml. pudel spordijoogiga, mis sai maratoni esimese veerandi peal otsa.

Kõrvetab

Kuumus oli julm ja tappev, ei olnud just hea sõita kui sul on selline tunne, et pea hakkab kuumusest lõhkema. Üle poole maratonist sõitsin sellises parajas grupis, kus olid ka Kert ja Danila, igal ringil pidi turgutama ennast veega, rohkem sai seda endale pähe kallatud, kui joodud aga igatepidi kulus seda meeletult palju, lihtsalt vedas et Laugus vett jagas raja ääres. Väga paljud ei pidanudki sellele kuumusele vastu ja katkestasid juba suht vara. Mingi hetk ma selle grupiga väga kaasas ei jõudud püsida, ei ole lihtne sellise kuumusega sõita ja siis jäin üksi, püüdes hiljem kinni teisi, kes olid eespool vaikselt hakanud maha jääma ja siis olin jälle üksi, kuna kuskilt leidsin ikka jõudu, et nendest kiiremini sõita.

Väga, väga kiire

Diego Rosero oli sel korral nii kõva tüüp et sõitis üksi kõigist päris pikalt eest ära, kui ta oli mulle teist ringi juba järgi jõudnud, siis võtsin talle tuulde ja sõitsin ühe ringi tema tuules, aga rohkem ei suutnud, aga imestan et suutsin nii palju päeva kiireima mehe tempos püsida.

Kuumus andis pidevalt tunda, aga õnneks lõpp ka aina lähenes ja tegingi selle raske maratoni ära. Jees! Pärast olin ikka liiga läbi. Aga hea tunne oli. Õhtul kuulsin ühe mustanahalise käest kuidas ta kiirabiga minema viidi, kuna ta ei kannatanud kuumust välja maratoni ajal. Eesti mehed olid kõik tublid, keegi ei katkestanud. Jaanusel jäi väga napilt üks ring puudu, kuna mingi aja lõppedes võeti uisutajad rajalt maha. Mina siis tulin kokkuvõttes 34-ndaks. Aga see oli tõesti karm võistlus. Minu parim tulemus WIC sarjas.

World Inline Cup 2009

Kuna hooaja võistlused võeti siin kokku, siis premeeriti ka aasta parimaid. Parimaks WIC sarja sõitjaks tuligi Diego Rosero. Aga siis oligi sellel reisil võistlustega ühel pool.

Veel pilte võistluselt: Diego Rosero; Massimiliano Presti, Joey Mantia, Yann Guyader

Rannapidu Venetsueela kombel

Edaspidi oli kogu see aeg puhkuseks “Party Every Day”. Baarist sai tasuta kokteile, basseinis sai igapäev lõõgastuda. Väga mõnus oli üks basseini baar – istud seal vees, võtad mõnusalt päikest ja jood kokteile. Cuba libre oli seal meil kõige populaarsem jook ja mu sealsetele sõpradele meeldis öelda sellekohta ikka rummikoola. Tore oli et sain neile ka natuke eesti keelt õpetada, mis oli nende jaoks väga raske, aga ma proovisin ka hispaania keelt õppida ja väidetavalt tuli hästi välja.

Wild White Man

Valge on siin suht eksootika, mind teadsid seal väga paljud juba nimepidi, kui mööda kõnniti siis hõigati: HOLA TONY! Kord tervitasin pidulisi ja selle peale hakkas kümmekond inimest laulma mulle: Estonia, Estonia, Tony from Estonia! :D Hämmastav lihtsalt.  Sealsed sõbrad kutsisid mind veel Famous Tonyks, kuna väga paljud suhtlesid minuga ja teadsid mind. Võimalik et sellepärast kuna ma olin väga lõbus ja sõbralik. Väga palju juhtus ka seda, et kenad neiud tulevad juurde ja ütlevad et tahavad koos minuga pilti teha. Inimesed on väga sõbralikud ja nii lihtne on nendega läbi saada, kui sa ise ka oled sõbralik. Leidsin endale nii palju sõpru kellega sai seal kõvasti pidutsetud ja lihtsalt niisama ringi hangitud. Praegu suhtlen siiani neti teel kõigi nende inimestega. Inglise keeles ajab kuidagi asja ära. Ja väga palju sai tantsitud, üks kena Venetsueela neiu, kes on praegu mu väga hea sõbranna, õpetas mulle isegi salsa tantsu selgeks.

Saime mõned korrad ka ookeani lainetes möllamas käia ja kõik oli fantastiline, kuna vesi oli seal alati nii soe. Pidusid toimus seal igal õhtul ja igasuguseid. Üks pidu oli lihtsalt parim mu elus ja seda täpsustaksin natuke rohkem. See oli Camy Beach White Party. See oli siis tegelikult üliõpilaste pidu, kuhu nad mind kaasa võtsid. Kõigil oli riietus valge, koht oli võrratult kaunis – palmipuud liivarannas, valgustus, parim muusika, tasuta kokteilid, lõbusad peolised, hea vaade ookeanile, tähistaevas ja täiskuu. Ka teised Eesti sõbrad tulid sinna hiljem pidutsema ja imestasid, kui lahe pidu on. Ja kui ma tahtsin võisin seal tantsida kõige kaunima neiuga kellega soovisin, temaga rääkida, teinepäev jälle kohtuda ja seda ma tegin ka.

Enam kuumemaks minna ei saa

Seda kõike on väga raske sõnadesse panna ja see jutt läheks väga pikaks. Pildid ja videod räägivad päris palju enda eest. See puhkus oli kõike seda väärt ja enamgi veel.

Tony

Võistluse tulemused 42 km Margarita WIC 2009

1     9     Diego Rosero    COL     Rollerblade World     1:06:22.082
2     42     Massimiliano Presti    ITA     Luigino Atom World     1:07:20.534
3     53     Joey Mantia    USA     Team USA     1:07:20.914
4     31     Yann Guyader    FRA     Powerslide Matter     1:07:21.387
5     45     Andre Wille    LIE     IDEEprint X-Tech     1:09:21.068
6     11     Andres Muñoz    COL     Powerslide Matter     1:09:34.113
7     41     Elio Cuncu    ITA     Powerslide Matter     1:09:34.235
8     10     Juan Nayib Tobon    COL     Zepto Skate     1:09:34.286
9     55     Alfredo Leon    VEN     Bont Sudamerica     1:09:34.299
10     38     Stefano Galliazzo    ITA     Alessi World     1:09:34.376
11     22     Iñigo Vidondo    ESP     Marianistas Rollerblade     1:09:34.379
12     20     Ronan Sanchez    ESP     Alessi World     1:09:34.578
13     56     Alexander Bastidas    VEN     Zepto Skate     1:09:34.612
14     46     Diogo Marreiros    POR     Roller Lagos World     1:09:34.697
15     21     Kepa Caballero    ESP     Alessi World     1:09:34.730
16     32     Victor Wilking    GER     Experts Race     1:09:35.288
17     35     Vinicio Tzul    GUA     Guatemala     1:09:35.524
18     90     Jhosender Rodríguez    VEN     Guarico A     1:09:35.551
19     69     Breiner Flores    VEN     Barinas     1:09:35.614
20     34     Edy Villatoro    GUA     Guatemala     1:09:36.042
21     14     Pedro Causil    COL     Paen     1:09:39.987
22     3     Martin Thaler    AUT     IDEEprint X-Tech     1:09:52.735
23     49     Andreas Beetschen    SUI     IDEEprint X-Tech     1:12:35.030
24     112     Jose Uribe    VEN     Trujillo     1:12:35.133
25     25     Alberto Aleman    ESP     Marianistas Rollerblade     1:13:42.742
26     26     Kert Kespaik    EST     Rollerblade Estonia     1:13:43.942
27     12     Juan Alfonso    COL     Metrik Way     1:13:47.449
28     82     Doniel Padrino    VEN     Distrito Capital     1:13:57.806
29     110     Feisal Galviz    VEN     Delta Amacuro     1:14:06.739
30     36     Juan Diego Lopez    GUA     Guatemala     1:14:55.705
31     30     Danila Ruusu    EST     Rollerblade Estonia     1:16:31.218
32     61     Thomas Meza    VEN     Miranda     1:16:36.963
33     2     Matias Tysko    ARG     Italiano     1:17:52.935
34     27     Tõnis Paalme    EST     Rollerblade Estonia     1:18:21.981
35     63     Jonathan Contreras    VEN     Miranda     1:19:12.026
36     37     Eduardo Mollinedo    GUA     Guatemala     1:19:49.407
37     52     Roman Sevcik    SVK     Ryko-Nitra     1:30:47.680
38     83     Alejandro Flores    VEN     Distrito Capital
39     29     Jaanus Ritson    EST     Rollerblade Estonia
…        …
98 registreeritud võistlejat
http://www.margaritawic.com/Resultados_MWIC_Varones_42Km.pdf

Advertisements

9 kommentaari

  1. Pean veel kord mainima, et vägev reis oli ;)

  2. Eesti tiimi pilt – kui Roserole ka emti kleeps külge panna ja uisud jalast ära võtta, siis ei saaks üldse aru, et mingi kõvem mees on.

  3. Ma mõtlesin nagu täitsa hästi sobib meie tiimi :D

  4. Tõnis on tore säga, aga võiks kirjutama õppida ja veits vähem kiidelda.

    Ei ole väga inspireeriv ega väga huvitav lugeda, kuidas keegi öö läbi pidutseb ja rummi koolaga joob. Terve Eesti teeb seda iga nädalavahetus, aga enamus neist ei pea vajalikuks seda affisseerida.

  5. Rain, Tõnise tekst (peale sissejuhatuse ja pealkirjade, mis on lisatud) on siiras ja heatahtlik. Lugu pidutsemisest ei kõla just sportlikult, aga on aus ja kindlasti mitte liialdatud. Rulluisutaja blogi ei ole mingi spordileht, siin võib kirjuta ka spordivälistest asjadest, sestap võikski olla paras aeg meenutada, et suurele osale meie spordimeestest on karske eluviis tegelikkuses vaid naljanumber. C’est la vie.

    Kirjutama õppimisest … jah. Lugemissoovituseks ajakiri Jooksja. Elukutseline kirjamees ja peatoimetaja Andrus Nilk on seal üllitanud ümberjutustuse sellestsamast Venetsueela rulluisumaratonist. Seda on ikka päris piinlik lugeda … Kert Keskpaik on juba aastaid meie edukaim rulluisutaja, vähemalt tema nime võiks selgeks õppida. Ja kui teisel pool maakera toimuval maratonil sõidavad suht võrdselt hästi (kohad 26.-39. on võrdselt hästi) neli Eesti meest, siis on narr lugu ülistada vaid kahte neist.

    Rain, sinu kommentaaris on tera. Selge, et iga sportlane pole mitte sündinud kirjamees, kuid Tõnise vahetuid muljeid on siiski huvitavam lugeda kui näiteks spordiajakirjaniku pastakast välja imetud pläma.

  6. Kuna teda ei saa pidada tõsiselt võetavaks sportlaseks, siis loomulikult ta võib teha ja kirjutada mida iganes.

    Ilmselt tulebki sportlaste puhul välja see, et absoluutsesse tippu jõuavad tavaliselt vaid äärmiselt distsiplineeritud- Kanter, Veerpalu, Poom. Kes veel on sellel sajandil tippu jõudnud? Ok, vahest joppab ka pullivendadel (Värnik).

    Vaadates mõne praeguse või tulevase sponsori vaatenurgast, siis poleks vist lahe lugeda, et keegi käis sinu toetuse eest kusagil kaugel, sõitis ühe maratoni, millel sai keskpärase koha ja seejärel pani korralikult pidu.

    Tahtsin lihtsalt juhtida tähelepanu, et selliste “siiras lapsesuu” stiilis kirjatükkide avaldamine võivad mingil hetkel rulluisutamise toetajatele negatiivse signaali anda. Ja seda ei tahaks meist keegi.

    Aga nu peaasi et lõbus oli:)

    Päikest ja lund!

  7. Vahvad sellid ja tublid tippsportlased on ka Tombak, Levandi, Välbe …

    Ei usu, et kirjutamisest rulluisutamisele kahju tuleb. Parem kirjutada, kui mitte kirjutada. Parem kirjutada ausalt. Mõned sponsorid on ka inimesed.

    Ja et asi selge oleks, siis olgu öeldud, et mulle meeldib puhas sport ja pühendunud sportlased.

  8. Ei soovigi et keegi mind tippsportlaseks nimetaks, sest see pole minu eesmärk. Kahjuks hakkasin rulluisutamisega tegelema liiga hilja, mul ei ole treenerit, ma ei tee pidevalt trenni, kuid naudin rulluisutamist ja tegelen sellega nii palju kui saan :)
    Olen ilma suurema pingutuseta nii kaugele jõudnud ja tegelen rulluisutamisega edasi ka siis, kui ei ole enam esimeste hulgas. Varsti tulevad noored ja tublid rulluisutajad, keda võib tippsortlasteks nimetada.
    Peale kiiruisutamise tegelen ka teise rulluisualaga (Freeskate) ja see pakub mulle rohkem huvi.

    Mõnusat rulluisutamist ja paremat rulluisuhooaega uueks aastaks ;)

  9. Ega midagi kui Rain peab uisud- rullid alla panema ja Tönisele koha kätte näitama. Elu tuleb ka nautida ja väike pidu peale vöistlust ei ole vale, pealegi on tants tasakaalu harjutamiseks hea trenn. Edu Rainile- ootame sinu tulemusi.

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: