Naljanumber

Esimese aprilli juttu

Lillepi rulluisurada on väärt tunnustamist 1. aprillil. Pargitee Pirita ja Maarjamäe piiril on lume alt välja sulamas. Kevadpäike on asfaldi nähtavale toonud ja praegu katab seda vaid kõnts, mis nii lihtsalt veel ei sula. Kevadele on appi tõtanud linnaisade saadetud traktorid ja rada juba puhastatakse.

Puhastustööd ei ole mitte praegu alanud. Lillepi rulluisurada hooldatakse aastaringselt. Just nii. Terve talve oli rada valgustatud ja suurem lumi laiali lükatud. Rulluisuraja talviseks hoolduseks paistab raha jätkuvat. Kas seda tehakse jalakäijate või suusatajate heaks. Ei, jalakäijatele on see tee ju keelatud. Ohtralt liiklusmärgistatud metsaalune ei luba rulluisurajale astuda ja hoiatusi jagub igale ristmikule. Lähedal kulgeb ka jalakäijate rada, aga seda talvel ei puhastata. Suvel sobib jalakäijate rada sinka-vonka jalutajatele, aga mitte siis, kui soovid liikuda punktist a punkti b, näiteks poodi või bussipeatusse minna. Ega ka mitte siis kui soovid rulluisuraja ääres terve ringi kõndida. Naljakas ei ole, lihtsalt naeruväärne.

Lillepi rulluisurada on tõesti veidrustest lahvatav naeruväärne moodustis. Aastaringselt valgustatud, lumesahatatud, totralt märgistatud, spordivõistlusteks ebasobiv, kõndijatele keelatud. Ega need jalutajad seal märkide pärast käimata ei jäta. Samuti ei lähe keegi talveõhtul valgustatud lumisele pargiteele rulluiskudega ukerdama.

Lillepi rulluisurada on palavalt armastatud. Kindlasti on esimesed hakkajad seal juba praegu sõita proovinud ja ilmade soojenedes on varsti rada rahvast täis. Suvekuudel läheb kitsaks, sest inimestele ju meeldib uisutada ja ega paremat kohta ka ei ole.

Naljanunber sai ilma naljata, kurvavõitu.