Street View rulluisutajad

Google Maps Street View kaamera ette on jäänud mõned rulluisutajad.

Pariis – seljakoti ja triibulise särgiga rulluisutaja paneb ülekäigurajal käe maha.
Brno ja teine – rulluisutajad Tšehhis.

Tallinn – siinkandis ja mujal Eestis on rulluisutamine samuti streetview pildile pääsenud. Mõni kaader kergliikluse teedel kus rulluisutajad, jalgratturid, koerajalutajad ja kepikõndijad tavaliselt ikka seiklevad – Pirita, Rocca al Mare, Kakumäe, Rannamõisa …. Oled märganud paremaid vaateid?

2+2. Rulluisud ja jalgratas ning rullsuusatajad. Pirita tee, Lillepi pargi rulluisurada.

*

Lisaks streetviewfun.

Karu rulluisurajal

Adrenaliinilaks!

Pirital, Lillepi pargi rulluisurajal müttas karu.

Täna hommikul nägi rulluisutaja Lillepi pargi võsas ragistamas noort karu, kes uljalt üle rulluisuraja tormas.

Karupoja ja rulluisutajate seiklusi jälgivad nüüd jahimehed, tuletõrjujad ja elukirjanikud.

Vahetud muljed. Delfi vahendusel kirjeldab Lillepi rulluisurajal nähtud karu ja kogetud adrenaliini, tuumaenergeetikaga lähedalt seotud rulluisutaja. Õhtuleht viib pulsi üles ja on saatnud rindereporteri sündmuste tulipunkti Lauluväljakul. Pildivihje annab Postimees. Pirita karu otsivad Päästeameti relvastatud uinutajad.

Siin üks Jaapani rullkaisukaru:

Bear inlineskater video.

Tallinna rulluisumaraton ja Lillepi pargi rulluisurada

Tallinna rulluisumaraton on rahvusvaheline võistlus. Heal tasemel läbi viidud traditsiooniline rulluisumaraton, kutsub võistlema rulluisutajaid üle Eesti. Mõne aastaga on Tallinna rulluisumaraton kujunenud hinnatud rulluisusündmuseks naaberriikide – Läti, Vene, Soome ja Rootsi – sportlastele. Naabritele lisaks, on rulluisufanaatikutest Uus Maa kinnisvaraettevõtjad, suutnud meelitada oma tiimi ja siia võistlema tipptasemel rulluisutajaid, ka maailma kaugematest nurkadest. Rulluisumaratoni korraldajad on Jaanus Ritson, Eesti Rulluisuliit ja TopSport OÜ.

Lillepi park, kus rulluisumaraton seni toimunud, ei ole tegelikult spordiareen. Lillepi rada, Pirita ja Maarjamäe kandis, on lihtsalt tore pargitee, kus võib muuhulgas ka rulluiskudel sõita. Lillepi pargi asfalt ei ole spordirajatis. Osalejaterohke spordivõistluse korraldamiseks, Lillepi ring ei sobi. See on kitsas ja ohtlik.

Jaanus Ritson ja rulluisusõbrad suudavad Lillepis küll suurepärase rulluisuvõistluse korraldada – see fakt on imetlusväärne. Aga ei saa jääda lootma ainult imedele ja imetegijatele. Lillepi rulluisutee imekombel laiemaks ei veni ja muul moel ka mitte.

Rulluisurada Pirital sobib väga hästi väiksema võistluse, treeningu või pühapäevasõidu tarvis. Tallinna rulluisumaratoni sajad osalejad aga väärivad paremaid võistlustingimusi. Rahvusvahelisel tasemel rulluisuvõistluse korraldamiseks – on vaja vastavat võisluspaika. Seni püsime oma konnatiigis ja lillepargis.

http://www.facebook.com/rulluisutaja/posts/227454660613598

Venezuela rulluisumaraton Lillepi pargis

Pühapäeval toimus Pirital suur rulluisuvõistlus, mis tõi kokku sportlasi maa ja mere tagant ja mille sarnast siinmail varem pole nähtud. Tallinna rulluisumaraton on rahvusvaheline spordisündmus. Nii rahvusvaheline, et enam rahvusvahelisemaks minna ei saa.

Rahvusvahelised inimesed – Venezuela poisid finišeerisid käsikäes – nii nunnu. Kõik poodiumikohad maratonidistantsil jagati välismaalastele. Medalid said Venezuela, Rootsi ja Vene. Ilma medalita jäid Soome, Läti ja Eesti – nii kahju. Kuuest auhinnasaajast väljamaalasest kolmel oli võistlusdressil suurte tähtedega – ESTONIA. Kas taktikaline võistlusmaskeering?

Rahvusvahelised võistkonnad – Rulluisusport ei toimi vaid toormaterjali ekspordi peal. Ostame sisse rahvusvahelisi muskleid, kiireid tiitleid ja kuuma verd!

Rahvusvaheline sõna – Eesti rulluisuklubid nimetavad end teamideks. Nüüd ka Tartu Inline Team.

Rahvusvaheline rada – Lillepi pisike pargitee rohkem rahvusvahelisemaks enam ei mahu. Tallinna rulluisumaratoni 350 osalejat kokku ja 150 maratonisõitjat üheaegselt – täitsid kitsa asfaldiringi otsast otsani raamikolksude, rattaklõbina ja mõne verisema vahejuhtumiga. Kohalike pühapäevasõitjate rind paisus uhkusest, kui kiiremad kihutajad ikka ja jälle nende kõrval ja selja taga mitmes keeles hõikusid.

Rahvusvahelised naljad – Kaks afro-abeclast rulluiskudel. Süsimustad kräsuparukad kiivri all ja kingaviksimeik. Niisama higistada ei ole mõtet. Nalja peab saama.

Kõik muu oli samuti viimase peal.
Welcome to rulluisutama!

  • Tallinna rulluisumaraton 2011 tulemused – Spordihai.ee

Rulluisutamine – võlusõnad

Rulluisutamine on kevadel kuum teema. Isegi internetis. Rulluisunäljas sõnad välguvad kommentaarides ja otsingulahtrites. Lugejaid on palju ja kirjutada tahtjaid veel rohkem. Mida rulluisutamisest kirjutada ja kas üldse tasub kirjutada?

Alloleval pildil on näha rulluisublogis maandunud otsingusõnade statistika. Kuninglik pulmapidu Londonis ja eelkõige värske hertsoginna – tõid rulluisutaja lehele mitmeid kordi rohkem lugejaid, kui kõik rulluisuteemad kokku. Uhke fakt nihutas fookuse paigast.

Otsingusõnad rulluisutamise teemal – rulluisud, rulluisutamine, Lillepi park, Pirita rulluisurada, rulluisurajad, rulluisumaraton – jäid seekord alla ega suuda vastu panna ka mitte üheskoos. Nädala võlunimi on Kate Middleton.

6 tundi – milleks?

6 tundi liikumist on omalaadne spordiüritus. Laupäeval, 2. oktoobril 2010, kella üheksast kolmeni, Pirital, Lillepi pargirajal, saab uhkelt kilomeetreid püüda. Rulluiskudel või joostes, üksi või võistkonnaga. Kuus tundi on piisavalt pikk aeg, et seada endale sportlikuks eesmärgiks maagilisi numbreid rohkete nullidega ja erinevates ühikutes. Samas on pool päeva järjest liikumist, väga hea saavutus ka ilma kilomeetreid lugemata.

6 tunniga võiks sõita (samal rajal sõidetud Tallinna rulluisumaratoni aegade põhjal) Argentiina-Martinezi tempos – üle 200 km ja Tagurpidi-Tõnise tempos ca 135 km. Aga see on võiks ja oleks. Kuus tundi ei ole lihtsalt 3-5 maratoni. :-)

6 tundi väikesel ringil tiirutada pole naljaasi. Tüdimus tüütab, väsimus vaevab, tatt kleepub, saapad hõõruvad, selg jääb kangeks, veresuhkur langeb, piimhape ründab, ringide lugemine läheb sassi, aeglasemad on jalus … ja siis esitab sportlane endale igipõlise küsimuse: MILLEKS?

Miks ma seda teen, mille nimel, milleks mulle seda jama vaja on? Jätaks pooleli, finiš on siinsamas, saaks süüa-juua, pikali visata, koju ära. …

Aga ei! See kõik peabki nii olema, sest ainult siis saad pärast rampväsinuna uhkusega öelda: Ma sõitsin LÕPUNI!

Ja siis küsib su kallis kaastundlik kuulaja: Milleks sulle seda vaja oli?

Ruben Martinez – kuum nimi Tallinna rulluisumaratonil

Ruben Martinez on terav mees rulluiskudel. Seda saime äsja näha. Teine koht Tallinna rulluisumaratonil – ja tema puhul ei tahaks seda nimetada ei võiduks ega kaotuseks. Lihtsalt väga hea sõit ja tubli meeskonnadistsipliin.

Pühapäeval Lillepi pargis kassi-hiire mängu demonstreerinud argentiinlane näitas Eesti rulluisutajatele oma kiirendusvõimet kohe esimestel meetritel ja domineeris järgmised 42 kilomeetrit.

Võistkonna taktika nägi ette sinikombede ülekaalu ja see saavutati mängleva kergusega. Auhinnatavad kohad jagati varakult ja teadjad keeled räägivad, et kirjas on ka järgmised võitjad … Kõrvalvaatajale ja tagasõitjale muudab see rulluisuvõistluse igavamaks.

2010 Tallinna rulluisumaratoni võidu suurejooneliselt loovutanud lõunaameeriklane on muidu saavutanud ka kõrgemaid poodiumikohti. 2009 Šveitsis sõidetud 111 km rulluisumaratoni võitis Martinez ülekaalukalt, sõites eest ära maailma kiireimate meeste grupil ja edestas kõiki finišis üle kahe minuti.

Kui sa neid linke vaatad http://www.rollerenligne.com/fr/articles.php?id=1961
ja siin http://www.skatelogforum.com/forums/showthread.php?t=21945,
siis löövad särama ka Tallinna pargiteed, mida nii kiired rattad puudutanud.

Üks video aastast 2007 Šveitsis. Autojuht ja kaameramees Kanadast, rulluiskudel Uus-Meremaa dressis argentiinlane, nüüd Estonia-tiimi maailmakodanik.

Kuidas Ruben Martinez (ARG) ja Alfredo Leon Moreno (VEN) Tallinnasse sattusid? Seda peab küsima kiirete kinnisvaravahendajate käest. Uus Maa büroodes on rulluiskudel kihutamine vast nii loomulik, et sellega on nakatatud isegi kliendid. Ja kinnisvarabisnes käib ju üle maailma.

Suur tänu, et maailmatasemel rulluisutajad meie õuele tõite. Nüüd on tasakaalustavat jõudu vaja. Kes palkab Scott Arlidge ja Kalon Dobbini? Ikka Eesti eest võistlema. :-)

Veel Pirita pargiteest

Pirita uue rulluisuraja omanäolisus selgub kohe peale esimest ringi. Lillepi pargis sõitmise teeb huvitavaks – vaheldusrikas keskkond. Kui sul on aega rulluiskudel veeredes ka ümbrust nautida, siis igav siin ei hakka.

Ring jääb nelja tee vahele – Pirita, Saare, Kose ja Rummu. Iga lõik on omapärane.

TUUL. Pirita tee ääres on lage ja tuuline. Tuul, teadagi, puhub tavaliselt vastu. See on avalik koht, kõrval teine tee, jalakäijad ja autod. Võid publikule lehvitada, aga hoogu maha võtta ei sobi ju …

TÕUS. Saare tee. Enne tuulevarjulise metsa vahele pääsemist algab tõus, selle lauge ja lühikese raja kohta pikk tõus. Tõusu lõpus selgub, et õnneks ei olegi see nii pikk, kohe on väike laskumine ja metsas pole kõrvaltvaatajaid, saab puhata.

METS. Kose tee ääres on sirgeid lõike ja kurve, palju risu teel, ristumised jalgteedega ja lõpus täiskurv. Metsavaheline tee on tuulevaikne ja vaheldusrikas. Ka teekate on siin vahelduv. Kihuta või naudi looduse ilu, kuidas meeldib.

IKKA METS. Rummu tee ääres on algul lai sirge, kerge tõus, kaks kaevukaant, lühike langus annab hoogu, kohe all ristumine teise teega.

ETTEVAATUST. Tsivilisatsioon. Velotrekk, Pirita Selver. Siit algab rahvarohke lõik, palju inimesi, kes rulluisutamist ei mõista, läheneb kohalik kaubamaja, tasub hoog maha võtta. Peale poodi kiirendades, leiad juba tuttava vastutuule. Ring täis, kaks ja pool kilomeetrit, palun järgmine.

PARKLA. “Pargi ja rulluisuta” eluviisi harrastajatele on raja servas mitu platsi.
1. Parkla Urva bussipeatuses, Kose tee, Maarjamäe.
2. Parkla Spordikeskuse (Velotrekk) vastas, Rummu tee.
3. Selveri parkla on poodlejatele.
4. Pirita teel on 33 parkimiskohta.
5. Mere pool, üle Pirita tee on suurem parkla

VEEBIRADA:

MÄRGID JA REEGLID. Liikluseeskiri ei sätesta mõisteid kergliikluse tee, rulluisutee, sporditee või rulluisurada. Jalgrattatee on ainult jalgratta ja mopeediga liiklemiseks, kõnnitee on jalakäija liiklemiseks ja jalakäija on ka rulluisutaja või rulasõitja.

Siinkirjeldatud Lillepi pargitee on segakasutuses ja ohtralt liiklusmärgistatud tee, kus keerulised reeglid ja segased märgikombinatsioonid, keset kohalike elanike poerada ning koerajalutajate ja pudelikorjajate paradiisi, ei pruugi iseenesest tagada ei liikluskorda ega ohutust. Terveks jäämiseks kasuta kiivrialust selget mõistust.

Lillepi pargi rulluisuraja põgus hinnang ja mõni soovitus

Mis rulluisurada? Valmiv kergliikluse tee Pirital on saanud asfaltkatte terve 2,5 km ringi ulatuses. Käisin täna rajal sõitmas, panin ohtlikult libedal ja tundmatul teel proovile oma hääbuva rulluisuvilumuse, odava fotoka ja loomulikult ka toore rulluisuraja enda.

Eksperiment läks korda. Isiklikud kondid ja kaamera õnnestus rajalt tagasi tuua tervetena. Pargitee kohta kogusin hulga emotsioone ja pilte, mida püüan siin jagada. Silmasin ka Leivo (või siis kellegi teise) uisujälgi värskel asfaldil.

Mis park ja kus see on? Lillepi park asub Pirital, kunagise Lillepi talu maadel, Pirita, Saare, Kose ja Rummu teede vahelisel alal, Pirita Selveri ja Pirita Spordikeskuse vahetus naabruses.

36 hektari suuruse metsase pargi rikkuseks on laululinnud ja palju erinevaid puuliike. Mõni aasta tagasi sooviti parki rajada golfiväljak, kuid plaanist loobuti looduskaitseliste piirangute tõttu, Lillepi Pargi Seltsi ettepanekul.

Asfalteerimise loosungid. Rulluisuhuvilise kohaliku elanikuna, olen tundnud elutervet uudishimu Lillepi parki rajatava rulluisutee vastu ja püüdnud seda huvi rahuldada pargis luusimise ja internetis napi info hankimisega.

Võõrastav on olnud lugeda hõiskavaid pressiteateid sõnastuses “Lillepi pargi kergliiklusteede rajamise projekt on kohanud äärmiselt positiivset vastukaja ka kohalike elanike ning rattasportlaste ja rulluisutajate seas“. Sellised hüüdlaused meenutavad veneaegset propagandat. Sotsialistlik retoorika imendub tänapäeva – avaliku võimu avalike suhete osakondade kaudu.

Teine kohalik mees, rulluisuürituste korraldaja, koolitaja ja Eesti meister rulluisutamises, Tõnis, kes Lillepi pargist vaid 50 meetri kaugusel elab ja kellega täna rulluisurajal kohtusin, avaldas samuti imestust liialdatud teadete üle.

Kui “kohalikelt rulluisutajatelt” oleks küsitud, küllap me siis oleks ka jaganud oma “äärmiselt positiivset vastukaja” ja kindlasti koos konstruktiivse kriitikaga.

Esimene ring. Raja katsetamisest, hinnangutest ja soovitustest. Metsaaluse rulluisuraja hindamiseks on langevate lehtede aeg muidugi ebaõiglane. Aga paremat aega pole võtta. Kergliikluse tee valmib lähematel päevadel, lehti ja okkaid pudeneb, varsti sajab vihma, siis lund, siis liiva, siis kõike läbisegi ja lõpuks ei ole teema enam uudne. Niisiis – muljed kohe nüüd ja praegu, peale äsjakogetud esimest ringi.

Teekate. Värske asfalt on ikka sile. Kõnniteedel kasutatakse sõiduteest erinevat katet, sest koormus on seal oluliselt väiksem, ja see on rulluisuratastele mõnusalt tasane. Lust veereda ja ilmselt jätkub seda rõõmu veel mitmeks aastaks. Mõned tõsised vead, ehk otse öeldes augud ja muhud, on siiski ridamisi keset rada asfaldikattes, Kose tee äärsel lõigul. Loodetavasti leitakse seal võimalus veel midagi parandada.

Raja profiil. Rada on kurviline, tõus ja langus on lauged. Projekteerimisel ei ole raja profiilile tähelepanu pööratud. Rada vonkleb lihtsalt puude vahel, kurvid on olematu (või negatiivse) kallakuga, on palju pimedaid kurve. Sõidusuunda ringil märgitud ei ole, seetõttu võib “kellele tõus, kellele laskumine” saada küsitavaks ja ohtlikuks. Kahjuks ei ole see projekteeritud spordirajana, mis oleks võinud meie linna tõsisemaid võistlusi tuua. See on vaid afalttee metsas.

Ohutus. Ohtlikud kohad rajal – mõned oleks võinud tõesti ära jääda, see tähendab, et neid oleks võinud vältida tehniliste vahenditega. Peamiseks ohuallikaks on ristumised jalgteedega ja neid on palju. Lisaks mõned pimedad kurvid. Aastakümneid kasutatud jalgrajad Maarjamäe ja Pirita vahel, mis nüüd võõrkehana tunduvate killustikuvallidega ristatud, võivad saada kokkupõrke kohtadeks.

Kõige ohtlikum selline paik on minu hinnangul Rummu tee ääres, ristumine peale langusenõksakut. Ilmselt oleks aidanud ristmike lahendamine sikaanide ja ringidega. Praegu on rajaserva tipitud ohtralt liiklusmärke, aga millal need hoolimatud varem märkidest on hoolinud …

Ratastele ohtlik risu teel – oksad, käbid, kruusakivid, liiv, muld, muda, lehed, okkad, vettinud lehed, okkad, lehed … selle limase segu all on uhiuus asfalt. Ohtlikuks võivad saada ka vastassuunas laskujad, eriti kui nad ilmuvad – käed ja jalad laiali – pimeda ja libeda kurvi tagant.

Hooldus. Hooldus! Hooldus! Tee hooldus on võtmesõna ratturitele ja rullijatele. Sellest sõltub, milliste epiteetidega tulevikus linnavalitsust kostitatakse.

Loodame, et tänavapühkijad jõuavad terviserajale ka peale avamispidu. Siinkirjeldatud teedkatva risu pidevaks peletamiseks on muidugi vaja vahendeid, aga eelkõige – mõistmist. Ka ühiskondlikud puhastuspäevad metsateede kasimiseks peaks olema tervisesportlastele au- ja jõukohased.

Mõned meeldetuletused puhuks, kui seda peaks lugema keegi, kellest midagi sõltub ja kes vähegi hoolib …

  • Rajale peaks märkima soovitusliku (või ka kohustusliku) liikumissuuna. Vastupäeva, nagu staadioniring.
  • “Pimedate” kurvide sees võiks veel võsa hõrendada. Näiteks täisnurkne kurv Kose tee ääres.
  • Silla piirded ja muud tõkked (mida veel ei ole) peaks olema ohutud ja piisavad.
  • Asfaldiaugud ja muhud, mis jäid …
  • Raja puhastamine on elu küsimus.

Kas sellel lool positiivne lõpp kah tuleb? Muidugi. Lillepi kergliikluse tee on väga hea idee. See pargirada pakub hulga rõõmu ja elamusi väga erinevatele inimestele. Kõigile, kes ratastel lihasejõul liikumist naudivad, on see suurepärane harrasuskoht. Looduskauni Lillepi pargi arendamisele on see hea algus.

Pargitee edasiarendamiseks on kindlasti vaja selle sujuvat ja takistusteta ühendamist teiste teedega, et luua linnas toimiv kergliiklusteede võrgustik.

rulluisutaja@gmail.com

Täiendatud mõni päev hiljem: 4.10.2008. Praegu ei ole võimalik sellel teel sõita. Pool asfalti on üles kaevatud. Kuni tööde lõpetamiseni ei tohiks rajale minna.

Lillepi park. Asfalteeritud!

Mõni päev hiljem kooriti siin asfalt kilplase kombel üles. Nüüd on jälle lapitud. Tehtud!

tallinn.ee 14.8.2008 Lillepi pargi kergliiklustee valmib 30. septembriks_
kalev.ee 21.7.2008 Tallinnasse Lillepi parki rajatakse 2,5 km kergliiklusteed_

Pirita selts Pirita ajaloost_