Berliini rulluisumaratonil osalenud eestlaste nimekirja tippu on üllatuslikult sattunud, Ühendkuningriiki ja Londoni rulluisuklubi esindav, võõrapärase nime ja muljetavaldavate strateegiliste näitajatega tüdruk.
Solveig Findley aeg maratonil – sekundi võrra kiirem, kui Urmas Lauril, kes paari aasta eest sama võistluse võitis. Sünniaasta number – mõne võrra väiksem, kui Evelin Ilvesel, kes samas grupis kodumaal parimaks kroonitud.
Kes ta on? Tulemustetabelit tähelepanelikult jälgival rulluisuvõhikul on küsimuste tekkimine õigustatud. Küsisin. Sol, kes sa oled?
Olen Londonis elanud 15 aastat, neist 10 viimast kodakondsena.
Uisutama hakkasin 7 aastat tagasi, kui tütar tilluke ja oli vaja mähkmete vahetamisest ja püreede tegemisest vaheldust. Uisud ostsin täiesti spontaanselt jaanuari väljamüügist ja nagu siin öeldakse “The rest is history!”.
Aasta pärast olin kohalikul Friday Night Skate’il regulaarne külaline ja aasta pärast seda ka Staff. Nii tekkiski kiire tüdruku kurikuulsus ja loomulik areng sellest kiiruisutamiseni.
Esimene paar kiiruiske olid kellegi vanad viierattalised Bont Shark’id. Paari kuu pärast ostsin (jälle!) kellegi teise vanad Bont Vayporid 4X100 ja hakkasin rohkem trenni tegema ja võistlustel käima. Hakkasin häid aegu sõitma ja uisukarjääriredelil tasapisi ülespoole ronima.
Selle aasta algul otsutasin asja tõsiselt võtta ja hea sõbranna ja maailmatasemega uisutaja Ghizlane Samir’i käe all hakkasin regulaarselt treenima.
Tulemused olid kiired tulema, võitsin Prantsuse Karikasarja 30 km Lahtise Etapi Lille’s ja Renne’is (Veterane Karikasarja Maratonile ei lasta). Engadinis MK etapil Shveitsis olin W40 grupis 2-ne.
Veteranide Maailmameistrivõistlustel Pescaras Itaalias, oli plaanis esimese 5 hulka saada, ideaalselt poodiumile. See kahjuks ei õnnestunud. W40 gruppi pugenud meesterahvas sai mulle saatuslikuks, kui temast möödasoidul kerge kokkupõrge toimus, mis minu kukkumisega lõppes. Ei pruugi vist öelda, et nagu kõigil kõrge tasemaga võistlustel, naised meestega ja mehed naistega, koos ei uisuta! Niisiis, saavutasin 6. koha.
Berliin oli minu selle aasta viimane võistlus ja seadsin endale 2 eesmärki: aeg 1:15-1:18 ja oma vanusegrupis esimese 3 seas. Ja kõige põhilisem oli võistlust nautida! Loen kõik 3 eesmarki täidetuks! Maailma eliidiga koos 42 km uisutada oli fantastiline! Võib-olla isegi minu suurim õppetund.
Nüüd algab järgmise aasta ettevalmistus. Tahan näha, milleks ma veel võimeline olen.
Filed under: rull | Tagged: Berliin, London, rull, Solveig | Kes on Solveig Findley? kommenteerimine on välja lülitatud
Rulluisutaja 