Rulluisumaratoni eel

Tallinna Rulluisumaraton toimub sel pühapäeval, 6. juunil 2010. Võisluskeskus on Pirita tee ääres alates 9:30 ja mitmed võidukihutamised Lillepi pargirajal ajavahemikus 11:30-17:30. Rulluisumaratoni start on kell 12 ja võitja finišis veerand kahe paiku.

Rulluisumaraton Lillepi pargis on tähtsaim rulluisuvõistlus pealinnas ja ettevalmistus järgmise aasta kultuuripealinna rulluisumaratoniks, mis püüab rinda pista siis juba Tartu rulluisumaratoniga. Suured sõnad ja uhked plaanid, lähme vaatame, mis sellest välja tuleb.

Maratonisõidule on praeguseks – kuus päeva enne võistlust – registreerunud 56 meest ja 7 naist. Pooled meestest on registreerunud veteranide klassides – 40 ja 50. Paistab, et rulluisutamisest on saamas täismeeste ala! Kindlasti tuleb võistlejaid veel rohkem, sest kirjas ei ole tippsõitjaid, kes võistluse reklaamiks vändatud demovideos liuglesid.

Loodetavalt näeme rajal kihutamas ka lõunaameeriklasi. Tallinnas resideeruvad Alfredo Leon Moreno Venezuelast ja Ruben Martinez Argentinast on tulnud vaatama kuidas nende jaoks uus maa kaugel põhjas välja näeb. Kiirete rulluisutajate poolest tuntud kinnisvarafirma Uus Maa on neile selleks puhuks võimalused loonud ja ma ei mõtle siin korteri vahendamist, vaid tiimi nime võistlusdressil.

Tallinna rulluisumaratoni võitja selgub pühapäeval mõni minut peale ühte. Väga head eeldused esikoha saavutamiseks omab Kert Keskpaik, keda soosivad maailmatasemel võistkonnakaaslased ja kodune võistlusplats. Parimal juhul suudab nendega konkureerida Danila Ruusu. Koduraja eeliseid – kõige otsesemas mõttes – püüab ära kasutada Tõnis Paalme. Hea meel oleks näha ka nooremaid sõitjaid üllatamas.

Tallinna RUM on EMT Rullituur 2010 esimene etapp. Võistluse ajakava ja registreerimise kohta põhjalikuma info viited:

Eelmise aasta meenutuseks videoklipp:

*

Isla de Margarita ja Metsik Valge Mees

Tõnis Paalme kirjutab, kuidas ta Venetsueela põrgukuumuses toimunud World Inline Cup rulluisuvõistlusel, maailma karika ülekaaluka võitja Diego Rosero tuules kihutas ja peale seda Kariibi mere kaldal kohalike kuumavereliste tudengitega hommikuni pidu pani.

Maakera tagurpidi

Reis algas meil 27-ndal oktoobril Tallinna sadamast. Mina, Jaanus Laugus, Kert Keskpaik ja Danila Ruusu läksime kella 21-se laevaga Helsingisse. Jaanus Ritson läks juba hommikul Soome ja oli juba varakult lennujaamas ootamas. Helsingis võtsime kohe ruttu takso ja liikusime ka lennujaama. Leidsime Ritsoni üles, ta oli juba vist 8 tundi seal arvuti taga internetis istunud :D  Lennujaamas pidime ootama hommikuni enda väljalendu. Seal panin vahepeal igavusest rulluisud jalga ja uisutasin ringi, sest see iseenesest päris suur koht ja keegi midagi ütlema ka ei tulnud. Siis magasime mõned tunnid pinkidel ja lõpuks saime ka lennukisse. Lendasime 2,5 tundi Frankfurti, ka seal pidime mõned tunnid ootama, enne kui saime Frankfurt – Caracas lennukisse. 10 tunnine lend oli isegi päris huvitav minu jaoks, teenindus oli hea ja häid filme sai vaadatud päris palju. Ajavahe oli 6,5 tundi Eestiga. Lennukist välja saades oli vähemalt 30 kraadine kuumus, hea tunne kohe. Siis jälle natuke passimist Caracase lennujaamas, sai ka tänava peal dollarid bolivarideks vahetatud ja mõne tunniga saime ka lennukile, millega siis saabusime Margaritale. Lõpuks siis jõudsime kohale, kõige tüütum kogu asja juures oli igas lennujaamas passimine aga muidu polnud hullu. Õhtuks jõudsime hotelli ja seadsime ennast sisse.

Kariibi meri

Olime siis Margarita saarel (Isla de Margarita), mis siis asub Kariibi meres ja hotell asus Porlamar linna lähistel. Natuke imestatakse ka seda kuidas keegi hispaania keelt ei oska. Kummaline oli hoopis teises maailma otsas olla, sest kõik on siin hoopis teisiti. Olgu mitte kõik, aga see päike on siin palju kõrgemal peakohal, päevad ja ööd on siin väga soojad ja kõik see loodus on palju eksootilisem, kultuur on teistsugusem ja paljud asjad tunduvad esmapilgul suht huvitavad. Sellises kliimas on suht hea ikka puhata. Minul oli see täitsa esmakordne ja ma nautisin seda siin täiega. Aga väike Eesti siit nii kaugel on mõttes ikkagist kallis.

Team Estonia

Kert, Danila, Diego Rosero, Jaanus, Tõnis

Rulluisu maraton Margarital toimus 1. novembril ja andis üsna hea kogemuse. Hommikul oli väike vihmasabin tulnud, mis andis lootust, et päev nii kuum ei tule ja ehk on rohkem pilvisem, kuna võistlused toimusid just siis, kui päike kõige kõrgemal, ehk keskpäeval. Võtsime takso ja natuke sõitmist, ning olimegi võistluspaigas. Team Estonia, neli võistlejat (Kert, Danila, Jaanus ja mina) ja veel Jaanus Laugus, kes pildistas ja jagas meile vett, sest seda läks tõesti rekordiliselt vaja. Taevast vaadates ei olnud ühtegi pilve näha.

Päikese ja asfaldi vahel

Keskel Joey Mantia, Yann Guyader, Massimiliano Presti

Tore tore, ainus mõte oli see, et ega ma mingit kuumarabandust ei saa, sest vaja läbida 42 km ja tavaliselt ma mingi katkestaja tüüp ka ei ole. Juba siis kui mõni minut olid uisud jalas olnud, tundsid jalatallad meeletud kuumust ja täitsa kõrvetav tunne oli, sest asfalt oli nii tuline. Kui naiste maraton lõppes, lasti siis ka meid stardikoridori, üks hetk anti start ja hakkaski pihta. Esimese grupiga suutsin 2 ringi kaasa sõita, teisel ringil käis minu ees täpselt üks tüüp käna, aga positiivne et minule otsa ei lennanud. Tuul jahutas ka natukene jalataldu ja mõne ringiga kadus ka jalataldadelt suurem kuumus. Seljapeal oli mul 75ml. pudel spordijoogiga, mis sai maratoni esimese veerandi peal otsa.

Kõrvetab

Kuumus oli julm ja tappev, ei olnud just hea sõita kui sul on selline tunne, et pea hakkab kuumusest lõhkema. Üle poole maratonist sõitsin sellises parajas grupis, kus olid ka Kert ja Danila, igal ringil pidi turgutama ennast veega, rohkem sai seda endale pähe kallatud, kui joodud aga igatepidi kulus seda meeletult palju, lihtsalt vedas et Laugus vett jagas raja ääres. Väga paljud ei pidanudki sellele kuumusele vastu ja katkestasid juba suht vara. Mingi hetk ma selle grupiga väga kaasas ei jõudud püsida, ei ole lihtne sellise kuumusega sõita ja siis jäin üksi, püüdes hiljem kinni teisi, kes olid eespool vaikselt hakanud maha jääma ja siis olin jälle üksi, kuna kuskilt leidsin ikka jõudu, et nendest kiiremini sõita.

Väga, väga kiire

Diego Rosero oli sel korral nii kõva tüüp et sõitis üksi kõigist päris pikalt eest ära, kui ta oli mulle teist ringi juba järgi jõudnud, siis võtsin talle tuulde ja sõitsin ühe ringi tema tuules, aga rohkem ei suutnud, aga imestan et suutsin nii palju päeva kiireima mehe tempos püsida.

Kuumus andis pidevalt tunda, aga õnneks lõpp ka aina lähenes ja tegingi selle raske maratoni ära. Jees! Pärast olin ikka liiga läbi. Aga hea tunne oli. Õhtul kuulsin ühe mustanahalise käest kuidas ta kiirabiga minema viidi, kuna ta ei kannatanud kuumust välja maratoni ajal. Eesti mehed olid kõik tublid, keegi ei katkestanud. Jaanusel jäi väga napilt üks ring puudu, kuna mingi aja lõppedes võeti uisutajad rajalt maha. Mina siis tulin kokkuvõttes 34-ndaks. Aga see oli tõesti karm võistlus. Minu parim tulemus WIC sarjas.

World Inline Cup 2009

Kuna hooaja võistlused võeti siin kokku, siis premeeriti ka aasta parimaid. Parimaks WIC sarja sõitjaks tuligi Diego Rosero. Aga siis oligi sellel reisil võistlustega ühel pool.

Veel pilte võistluselt: Diego Rosero; Massimiliano Presti, Joey Mantia, Yann Guyader

Rannapidu Venetsueela kombel

Edaspidi oli kogu see aeg puhkuseks “Party Every Day”. Baarist sai tasuta kokteile, basseinis sai igapäev lõõgastuda. Väga mõnus oli üks basseini baar – istud seal vees, võtad mõnusalt päikest ja jood kokteile. Cuba libre oli seal meil kõige populaarsem jook ja mu sealsetele sõpradele meeldis öelda sellekohta ikka rummikoola. Tore oli et sain neile ka natuke eesti keelt õpetada, mis oli nende jaoks väga raske, aga ma proovisin ka hispaania keelt õppida ja väidetavalt tuli hästi välja.

Wild White Man

Valge on siin suht eksootika, mind teadsid seal väga paljud juba nimepidi, kui mööda kõnniti siis hõigati: HOLA TONY! Kord tervitasin pidulisi ja selle peale hakkas kümmekond inimest laulma mulle: Estonia, Estonia, Tony from Estonia! :D Hämmastav lihtsalt.  Sealsed sõbrad kutsisid mind veel Famous Tonyks, kuna väga paljud suhtlesid minuga ja teadsid mind. Võimalik et sellepärast kuna ma olin väga lõbus ja sõbralik. Väga palju juhtus ka seda, et kenad neiud tulevad juurde ja ütlevad et tahavad koos minuga pilti teha. Inimesed on väga sõbralikud ja nii lihtne on nendega läbi saada, kui sa ise ka oled sõbralik. Leidsin endale nii palju sõpru kellega sai seal kõvasti pidutsetud ja lihtsalt niisama ringi hangitud. Praegu suhtlen siiani neti teel kõigi nende inimestega. Inglise keeles ajab kuidagi asja ära. Ja väga palju sai tantsitud, üks kena Venetsueela neiu, kes on praegu mu väga hea sõbranna, õpetas mulle isegi salsa tantsu selgeks.

Saime mõned korrad ka ookeani lainetes möllamas käia ja kõik oli fantastiline, kuna vesi oli seal alati nii soe. Pidusid toimus seal igal õhtul ja igasuguseid. Üks pidu oli lihtsalt parim mu elus ja seda täpsustaksin natuke rohkem. See oli Camy Beach White Party. See oli siis tegelikult üliõpilaste pidu, kuhu nad mind kaasa võtsid. Kõigil oli riietus valge, koht oli võrratult kaunis – palmipuud liivarannas, valgustus, parim muusika, tasuta kokteilid, lõbusad peolised, hea vaade ookeanile, tähistaevas ja täiskuu. Ka teised Eesti sõbrad tulid sinna hiljem pidutsema ja imestasid, kui lahe pidu on. Ja kui ma tahtsin võisin seal tantsida kõige kaunima neiuga kellega soovisin, temaga rääkida, teinepäev jälle kohtuda ja seda ma tegin ka.

Enam kuumemaks minna ei saa

Seda kõike on väga raske sõnadesse panna ja see jutt läheks väga pikaks. Pildid ja videod räägivad päris palju enda eest. See puhkus oli kõike seda väärt ja enamgi veel.

Tony

Võistluse tulemused 42 km Margarita WIC 2009

1     9     Diego Rosero    COL     Rollerblade World     1:06:22.082
2     42     Massimiliano Presti    ITA     Luigino Atom World     1:07:20.534
3     53     Joey Mantia    USA     Team USA     1:07:20.914
4     31     Yann Guyader    FRA     Powerslide Matter     1:07:21.387
5     45     Andre Wille    LIE     IDEEprint X-Tech     1:09:21.068
6     11     Andres Muñoz    COL     Powerslide Matter     1:09:34.113
7     41     Elio Cuncu    ITA     Powerslide Matter     1:09:34.235
8     10     Juan Nayib Tobon    COL     Zepto Skate     1:09:34.286
9     55     Alfredo Leon    VEN     Bont Sudamerica     1:09:34.299
10     38     Stefano Galliazzo    ITA     Alessi World     1:09:34.376
11     22     Iñigo Vidondo    ESP     Marianistas Rollerblade     1:09:34.379
12     20     Ronan Sanchez    ESP     Alessi World     1:09:34.578
13     56     Alexander Bastidas    VEN     Zepto Skate     1:09:34.612
14     46     Diogo Marreiros    POR     Roller Lagos World     1:09:34.697
15     21     Kepa Caballero    ESP     Alessi World     1:09:34.730
16     32     Victor Wilking    GER     Experts Race     1:09:35.288
17     35     Vinicio Tzul    GUA     Guatemala     1:09:35.524
18     90     Jhosender Rodríguez    VEN     Guarico A     1:09:35.551
19     69     Breiner Flores    VEN     Barinas     1:09:35.614
20     34     Edy Villatoro    GUA     Guatemala     1:09:36.042
21     14     Pedro Causil    COL     Paen     1:09:39.987
22     3     Martin Thaler    AUT     IDEEprint X-Tech     1:09:52.735
23     49     Andreas Beetschen    SUI     IDEEprint X-Tech     1:12:35.030
24     112     Jose Uribe    VEN     Trujillo     1:12:35.133
25     25     Alberto Aleman    ESP     Marianistas Rollerblade     1:13:42.742
26     26     Kert Kespaik    EST     Rollerblade Estonia     1:13:43.942
27     12     Juan Alfonso    COL     Metrik Way     1:13:47.449
28     82     Doniel Padrino    VEN     Distrito Capital     1:13:57.806
29     110     Feisal Galviz    VEN     Delta Amacuro     1:14:06.739
30     36     Juan Diego Lopez    GUA     Guatemala     1:14:55.705
31     30     Danila Ruusu    EST     Rollerblade Estonia     1:16:31.218
32     61     Thomas Meza    VEN     Miranda     1:16:36.963
33     2     Matias Tysko    ARG     Italiano     1:17:52.935
34     27     Tõnis Paalme    EST     Rollerblade Estonia     1:18:21.981
35     63     Jonathan Contreras    VEN     Miranda     1:19:12.026
36     37     Eduardo Mollinedo    GUA     Guatemala     1:19:49.407
37     52     Roman Sevcik    SVK     Ryko-Nitra     1:30:47.680
38     83     Alejandro Flores    VEN     Distrito Capital
39     29     Jaanus Ritson    EST     Rollerblade Estonia
…        …
98 registreeritud võistlejat
http://www.margaritawic.com/Resultados_MWIC_Varones_42Km.pdf

Respekt

Süveneva keskea võib ületada vaid vapper vanadus. Püüdlik noorsugu (ärge kurvastage, teil on kõik veel ees) ei suuda, tõelisel katsumusel, küpsele eale mitte millegagi vastu seista.

Berliini topeltmaratoni võitja sünniaasta on 1969 ja sinna kanti jäävad ka meie mehed.

1969. aastal astusid esimesed inimesed Kuule, ilmusid Led Zeppelini kaks esimest ja Deep Purple kolmas album, Kevade ja Viimne reliikvia vändati Eesti filmideks, Berliini teletorn sai oma kõrguse, Bob Beamoni hüpe järgmisse sajandisse oli vaid aasta vanune, Bill Beggi rulluisutreeningud Uus Meremaal käisid juba kuuendat aastat ja mõned topeltmaratoonarid hakkasid jõudu koguma.

2008. aastal on Indrek Aarna, Sulev Lokk, Tõnu Koppel ja Arvi Tavast ära teeninud sportliku lugupidamise ja nüüd lõpuks ka avaldatud tulemused.

Superkogemus Berliini rulluisumaratonilt

Rulluisutaja blogi avaldab Berliini rulluisumaratoni osalejate muljeid

Ma ei ole väga tulihingeline sportija, kuid rulluisutamine on üks tore ala, mis on korraga nii meelelahutus kui ka sport. Olen alati suhtunud skeptiliselt erinevatesse nö niisama osavõtmise pärast võistlustesse, kus võiduvõimalust pole, kuid siiski otsustasin töökaaslaste soovitusel sel aastal Berliini maratonil osaleda. Hirm oli enne starti suur, sest oli räägitud, et on üsna tõenäoline kukkuda, küll on kanalisatsiooniaugud, trammiteed, teised sõitjad jne. Seega olin hirmul, aga samas veendunud, et küll hakkama saan – kui juba Tartu uisumaratonil see jube tõus kaks korda sõidetud sai, siis saan Berliini tänavatel ka hakkama!

Alustasime G grupis ning mu enda soov oli sõita u 2h. Kõik eelnevad kommentaarid lapitud asfaldi, kanalisatsiooniaukude, trammiteede ja muu taolise kohta pidasid paika, kuid nendest kõrvale hiilimine polnud üldse hull, vaid tegi sõidu hoopis huvitavaks ja hoidis tähelepanu väsimustundest eemal. Teised sõitjad tulid küll aeg-ajalt ohtlikult lähedale, kuid ka see oli pigem väljakutse ja kui ise ei trüginud, siis ka ei kukkunud. Minul ühessegi gruppi ennast ei õnnestunud suruda ja eelistasin sõita omaette, omas tempos. Kuni 32. kilomeetrini oli sõit väga lahe ja suhteliselt lihtne. Nägu oli pidevalt naerul, kui nägid mõnda inimest Uus Maast või siis lihtsalt berliinlasi, kes tee äärde kaasa olid tulnud elama. Laheda tunde tekitas ka see, et lapsed tee ääres seisid ja käsi pikal plaksu ootasid.

32. kilomeetril tundsin, et hakkan väsima ja et see sõit võiks juba lõppema hakata, õnneks polnud enam pikalt minna. Lõpus oli harvemalt teisi sõitjaid ja rohkem tuli teha puhtalt tööd, et edasi liikuda… Jalad vist polnud ka enam need samad, mis alguses… aga ka viimased 10 kilomeetrit said läbi ja finišeerides heal asfaldil, inimesed plaksutamas tee ääres, medal kaelas – seda tunnet ei ole võimalik sõnadega kirjeldada. Fantastiline tunne, kus naeratus ei tahtnud näolt ära minna ja väsimus kadus rõõmu varju. Olin ennast ületanud, sõitnud läbi 42,195 kilomeetrit veidi alla 2 tunniga ning lõpetasin täitsa omal jalal ja nägu naerul. Kindlasti tahan ka järgmisel aastal tagasi Berliini minna ning enda jaoks uue rekordi teha.

Annika Jakobson

Berliini Rulluisumaraton

See Berliini maraton oli minule esimeseks

Berliini rulluisumaratoni osalejate elamused Rulluisutaja blogis

Kadri muljed, mis ehk tulevad ka teistele kasuks.

Kõik oli väga tore, kui oma lollus välja arvata :)

Registreerimisest – see on ikka päris väsitav protsess, esiteks tuleb loksuda rongi/metrooga linna serva ja siis tuleb ette võtta sabatamine. Meile ei olnud registreerimiskaarte millegipärast koju saadetud (seal oli neid massiliselt, kes ei olnud registreerimiskaarte kätte saanud) ja seega ainuke konfirmatsioon ja registreerimistunnistus oli väljaprinditud email.

Sabatasin siis infoleti sabas oma pool tundi, et saada kätte registreerimiskaart. Kätte sai ID alusel. Sõbra oma ei tahetud eriti anda, aga suure anumise peale siiski loovutati.

Siis järgmisse järjekorda, et number kätte saada, siis järgmisse järjekorda, et kiip kätte saada. Järgmine järjekord oli stardigrupi muutmise järjekord. Siis goodie-bagi järjekord, mis kõigile registreerunutele anti. See sisaldas suuremas jaos värvilist trükipahna. Kohe lausa kahju oli, sest suurem osa läks minema viskamisele. Tohutu raiskamine.

Kogu sabatamine võttis oma paar tundi kindlasti. Soovitavalt tuleks sabatamine teha ära eelmisel päeval ja mitte samal päeval maratoniga. Läheb kiireks.

Nüüd siis oma lollus: ei tutvunud piisavalt korraldusega ja mina jooki ega sööki rajale kaasa ei võtnud. Kõhu olime enne kenasti täis söönud. Olime lugenud, et joogipunkt on iga 5km järel (see ehk siis jooksjatele?).

Startisin B grupist, tempo oli meeletu – vähemalt minu jaoks :).

20 km kannatasin ära, siis hakkasin joogipunkti ootama. Ootasin ja ootasin, kannatasin ja kannatasin. Ei midagi. Ikka võttis peaaegu et käpuli. Keha, eriti selg kiskus krampi.

Pidasin paari kiirabimeeskonna juures kinni ja küsisin vett, neil mulle midagi anda ei olnud. 25-30 km oli iga kilomeeter täielik piin ja kannatus. Katkestada siiski ei raatsinud. 30km peal siis lõpuks joogi ja söögipunkt. Selleks ajaks vedelikupuudus niipalju kahju tehtud, et enam ei taastunudki. Natuke kergemaks läks, aga üldiselt oli kannatamine finishijooneni.

Tervise võttis ikka 2-3 päevaks väga ära, oli vaja lausa arstiga konsulteerida, sest dehüdratsioon oli olnud vägev. Kahju muidugi. Siiski, motivatsioon järgmine kord paremini sõita on olemas. Õige joomise ja söömise korral, leian, oleks võinud vähemalt 8-10 min kiiremini sõita.

Üldiselt väga tore üritus ja pisik on veres. Tahaks veel.

Kadri

Berliini rulluisumaraton

Berliini maratoni kommentaarid

2008

  • Maailmarekord jooksumaratonil. Pekingi olümpial juba
    pea-aegu maha kantud Haile Gebrselassie kordas
    Berliin maratoni võitu ja veel millise ajaga!
  • Rulluisumaratoni tippaeg Berliinis.
  • Eesti tüdruku võit juunioride klassis.
  • Eesti mehe tippaeg rulluisumaratonil.
  • 60 x 42 km eestikeelseid elamusi. (1; 2; 3; 4; 5; …)
  • Mitte ühtegi rida peavoolumeedia spordiuudistes.
  • Palun, palun, palun kirjutage oma muljeid.
    Rulluisutaja blogi lubab avaldada.
    rulluisutaja@gmail.com

Berliini rulluisumaraton

Lisaks huvitavat lugemist – BERLĪNES MARATONS bondars.lv

Kalevipoja kroonika ja Liivimaa eepos

pilleriin.ee/roco/archives/003129.html

Kalevipoja kroonika ja Liivimaa eepos

Selline jõle sõnadeväänd siinkohal. Pühendatud Kalevipoja maratonile ja kõigile kroonikakirjutajatele. Rahvuseepose rahvuskangelasega ei ole sel  tegelikult midagi pistmist. Ja ei kellegi ega millegi muuga kah mitte. Kui oleks olnud … Kui ikka oleks muinasvägilane Peipsist välja astunud, jalas nõretavad rulluisud, kohutav nagu Kangro koletis ja kihutanud, sortsid kannul, lauakoormaga otse Tallinna sadamasse Soome laeva peale, oleks Voorema seljandikel nüüd küll teistsugune reljeef ja muistend ka tänapäeval bestsellerina müüdav.

Sohni

Aga ei ole väga müüdav. Kirjastused on praegu tirazeerimisel palju ettevaatlikumad, kui Kreutzwaldi ajal (1862- 1000 eksemplari). Kiviheitmine pole olümpia kettaheide, palgikoorma ülevee vedu on nüüd käkitegu ja regivärsilist muinasjuttu viitsivad lugeda vaid õpetatud veidrikud, folgipidude vaheajal. Kalevipoja hüüdnime (pärisnimega Sohni) on üks Peipsiäärne maakond endale slõuganiks, rulluisumaratoni ja kalapäevade kaubamärgiks broneerinud. Tore, aga võtke see Kangro pronksist poeg kah päriselt endale, et ta Tallinna lahe lõpuks ometi rahule jätaks. Sedavõrd üllas tegu võiks leida äramärkimist isegi Õpetatud Eesti Seltsi juubeliväljaandes.

Kroonika

Kalevipoja kroonika. Aastaga seitse maratoni! Tänapäeva Kroonikas (mitte selles, mida kunagi Henrik kirjutas, vaid selles, mida kunagi Ingrid kirjutas) on rulluisutamisest juttu küll algriimis ja proosas ja nende lugude kangelaseks on teadagi kes, Evelin Ilves, Kalevipoja rulluisumaratoni püsiklient ja seltskonna tervisepolitseinik. Proua president ja Eesti kõigi aegade kõige kuulsam rulluisutaja on ka siinse blogi lugejate statistiliselt mõõdetav lemmiktegelane, sestap võtsin minagi Kroonika piilumise ette. Leidsin sealt ootusele vastava sisu, mille pikemaks kommenteerimiseks mul siiski tahtejõud puudub.

Marmelaad

Liivimaa eepos. Sa ju tead, et Liivimaa kuningriigi kunagise pealinna, mis ordulossi kindlusemüüride ümber laiub, nimi ei ole mitte linn, vaid maa. Põltsamaa on olnud kuulus läbi mitme võimu ja valitsuse. Ka selle poolest, mida annab tuubist välja pigistada. Kosmonaudid käisid sealt pika reisi peale marmelaadi kaasa ostmas. Soomlased naabrite hirmutamiseks sinepit ja magustoiduks maitsvat ketsupit. Tõmmut ja Kuldset ma hästi ei taha meenutada, selle asemel võiks juba hakata tootma Adavere spordijooki, omaküla (rull)uisutajatele vääriliseks janukasteks.

Ursula

Liivimaa parimat ratsutajat ka mäletad? Ja tema kaunist pruuti? Agnes (ei Agnest ja Gabrieli ei tehtud Põltsamaal, vaid Livikos, Liviko tähendab Likööri ja Viina Kombinaat), Agnes oli ju lätlane Ingrid Andrina [imdb], kuigi mõned arvavad, et oli Eve Kivi. Ei olnud, Eve Kivi oli Ursula, Pirita kloostri nunn, vanemad pattude pärast panid. Näe, Pirita klooster elas üle protestantliku kirikureformatsiooni, aga mitte enam Liivi sõda. Eve Kivi elas kõik selle üle ja nüüd, peale kloostrist vabanemist, on lihtsalt noor ja ilus inimene, ka ilma rulluisutamiseta ja ilma Agnese rollita. Pirita klooster on nüüd ka jälle toibunud, kuid ratsameeste asemel tiirutavad selle ümber rulluisutajad.

Kuramaa

Kas sellel lool mõte kah on? Või vähemalt lõpp? Ei, ei! Miks ikkagi Läti Henrik ei kirjuta Kalevipojast? Miks Kreutzwald libiseb üle liivlastest? Millal Adavere tüdrukud lätlasi võidavad? Kas parem rulluisutee on Kasepääl, Ärmal või Pirital? Miks liivlased ei ela Kalevipoja maal, Liivimaa pealinnas, vaid Kuradi maal (liivi kure on eesti kurat) Kuramaal, Kuressaarest kiviviske kaugusel? Ma ei tea, ei tea.

Traat

Aga nii mats ma kah ei ole, et raamatupoest lähen traati küsima. See oli Kärna Ärni, kes nii ütles. Sohniga sama lugu, et juhmivõitu müütilise vägilasega võidu kihutada pole mõtet ja 36 km pole õige maraton. … Peaks ikka vaatama raamatupoodi, saab kasvõi mõne väheloetud olümpiaraamatu. Mats Traadi Karukell, kurvameelsuse rohi maksab Raamatukois 50 krooni, see on juba kolm korda odavam kui rulluisuvõistluse stardimaks.

Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad, tuleb tarkus tunnistada.

Valitud kirjandus: Karukell, kurvameelsuse rohi lugemispäevikus; Liivimaa kroonika Apollos 99 kr; Liivimaa kroonika raamatukois läbi müüdud; Annisti Kalevipoja uurimus; Kivirähki Kalevipoeg; Eesti mütoloogiad; Andrei Hvostov Ekspressis Läti Henrik: Mina mõtlesin Tharapita välja; ja Baltisakslaste Kalevipoeg; rulluisutajate sõber Pullerits, rulluisuvõistluse pildid Kasepää-Raja-Mustvee.