Elu nagu filmis!
Rulluisud
Disko
Esmakordselt
Roller Disco
Aastaringselt
Disco rulluiskudel
Rulluisudisco…
Ameerika!
Tisko!
Kilulinnas!
Disco, disco, disco
Avapidu ja
Fns lõpupidu
Parim muusika
80-ndad, dj ja buffee
15. oktoober, kell 19
Telliskivi loomelinnak
on vanas Kalinini tehases
Filed under: rull | Leave a Comment »
Täna valitakse Copenhagenis Rahvusvahelise Olümiakomitee kongressil 2016 aasta olümpialinn ja kaks uut spordiala. Valitud! RIO
Olümpialinnaks kandideerisid: Chicago (USA), Madrid (Spain), Rio de Janeiro (Brazil), Tokyo (Japan) ja esialgu ka Baku (Azerbaijan), Doha (Qatar), Prague (Czech Republic). Suursoosik on president Obama kodulinn. OV: Kas 2016 OM toimub Chicagos?
Seitse uut spordiala püüdlesid 2016 olümpiamängudele: rulluisutamine (roller sports), pesapall, golf, karate, rugby, softball, squash. Valitakse ilmselt golf ja rägbi.
Tänased rulluisutamise staarid võiksid vanuse poolest (näiteks Cesilia Baena ja Joey Mantia sünniaasta on 1986) – 2016 aasta olümpial edukalt võistelda. Kuid ilmselt peame seda aega veel ootama.
http://www.olympic.org/en/
http://www.2009olympiccongress.com/
http://en.wikipedia.org/wiki/2016_Summer_Olympics
G video 11:31 What’s so amazing in Roller World?
FIRS rollersports.tv Roller for Olympics Videos
FIRS http://www3.rollersports.tv/RollerForOlympics/Index.html
Filed under: rull | Leave a Comment »
Tonyle patsu lööd, siis näed flickri slaidijada – veel lisaks üle 300 pildi
Foto tegi Anne Meyer / Berlin’s photostream
Filed under: rull | Leave a Comment »
Isikliku läbielamise ja mälu abil kirja pannud Holger
+ pildigalerii + video
Alljärgnev kirjatükk on kokku kogutud valgustamaks kõiki Eesti rulluisuhuvilisi 2009 aasta Berliini Rulluisumaratoni osalemisest meeldejäänud kogemustest. Minu eesmärk ei ole kuulutada absoluutset tõde ega ka kandideerida kirjanduauhindadele. Need, kes osalesid saavad ilmselt nalja pisut rohkem. Teised peavad osa asju ridade vahelt lugema.
Eellugu
Proovisin küll meenutada, et millest sai alguse mõte osaleda Berliini maratonil, kuid päris algust ei suuda tuvastada. Küll meenuvad kellegi poolt öeldud lausekatked, et puust linna – nimega kodulinn Tartu - Rulluisumaraton on Berliini kõrval poisike ning kellegi poolt kuskil kirjapandud osalemiskogemus, kus elavalt kirjeldati Ida-, Lääne- ja Pariis-Dakari ekspressrongide toimimispõhimõtteid. Kui ühel hetkel kuulsin infot, et ABEC klubi on korraldamas ühist osalemist avanes mul võimalus seda ära kasutada ja oligi mõeldud-tehtud. Kui nimi kirjas ja rahad makstud ei saa ju asja enam pooleli jätta.
Enne Berliini -6q
Tark inimene õpib teiste kogemustest (mõnikord küll üsna mitu korda järjest). Minu kevadine nägemus oli, et tuleb tehnikat õppida ja sääremarja pingutada. Tehnika õppimisega läks hästi. Koolitusel (see võis olla mai keskel) öeldi peale „Tere” esimese lausena, et „Kuule, sa endale uusi uiske ei taha osta, vää.. ?” Selle hetkeni olin oma kõrge sääre ja 80mm (tol hetkel ma ei teadnud aga plassmassratastega) uiskudega suheliselt rahul. Aga jah, koolitusel ringi vaadates oli silmal ilus vaadata pikkade raamide ja suurte ratastega ning madala saapaga uiske. Sain aru, et see on minugi tulevik. Uute uiskudega (100mm rattad) samu liigutusi tehes kiirus hoopis langes. Tekkis paanika! Miks nii?? Õnneks targemad teadsid rääkida, et „Aga nii on!” „Ei ole midagi teha!”. Suurema ratta peale üle minnes enamasti algul sõidetaksegi aeglasemalt. Aga mõne aja pärast see muutub ja ei saa enam aru, miks üldse väiksemaid uisurattaid toodetakse. Sääremarja pingutamisega läks paremini. See on ju nagu sekski ainult kättevõtmise asi. Põhiliselt nühkisin kaks korda nädalas Tartus laululava tagusel ringil korraga 20-30 km. Miks just seal? Sest seal on Tartus ainuke rada, kus on võimalik ka tõusu harjutada, et mitte jälle Lillepi pargi raja tõusul lasta teistel täpiks muutuda (nagu juhtus Tallinna Rulluisumaratonil). Nii Tartu Rulluisumaraton kui Kalevipoja Rullisõit sobisid hästi aru saamaks, et kas tasub Berliini minna. Tulemusena jõudsin veendumusele, et jõuan finishisse küll, kuigi vahe ässadega on ca 2 sek 100m kohta. Ja nii ma reede hommikul võtsin Mustveetolmused rullid auto pagasist ja surusin need Berliini seljakotti. Ise veel korra mõtlesin, et ehk oleks pidanud vahepeal ka rulli sõitma?? Vähemalt pääsesin ületreenitusest ja vigastustest treeningperioodil.
Berliin -1p
Ma küll ei tea kumma otsaga Eesti Õhk hinnapoliitikat tehes mõtleb aga tulemusena lendasime Riiast Berliini. Kohapeal selgus, et täna enam stardinumbreid ja registreerimismaterjale ei saa, sest kell on liiga palju. Õnneks oli seltskonnas keegi tark, kes avastas, et maakera ei keerle ümber Eesti ja kohaliku kella järgi on veel tund aega. Järgnes xdream osavõistlusele sarnane pagasiga ralli teise Berliini otsa. Jõudsime. Registreerimine läks väga libedalt. Ühest koridorist suunati laua juurde, sealt saime numbri ja kotitäie infot, kus tutvustati erinevaid rahakulutamise võimalusi, edasi läbi väravate, kus saime kiibid, mis kohe ka aktiveeriti. Lett hiljem said särgi eest maksnud kätte särgid ja kui hallist välja saime siis avanes kohe ka võimalus ära kasutada toidutalong. Kõik sujus korraldajatele väga kiiresti ja valutult. Valus oli hoopis meil, sest palgatöölistel pastakas kukkus. Täpselt sel hetkel, kui me olime oma numbrid kätte saanud ning mõtlesime, et nüüd uurime läbi kõik messile väljatoodud rulluisualase uudistoodangu ning saavutame seeläbi teiste eestlaste ees tohutu konkurentsieelise, hakkasid kõik messil osalevad ja kaupa pakkuvad firmad oma kola kokku pakkima. Mis teha? – eks teeme siis rajal iga 10 jalatõuke asemel 11. Õnneks peale makaroninportsu ja mõnda kohalikku jooki tundus see kõik tühine. Rännak järgmisesse linna otsa ööbimiskohta kulges pingevabalt v.a. üllatuslikult püksirihma pingutav „nelipakk”. Öömajas tegime võistlusele mõeldes väikese b-vitamiini kuuri ja kuulasime edasijõudnud rulluisutajate loengut teemal „Uni, kui kõige efektiivsem taastumisviis”. Kui ma nägin kuidas kaunis kuuvalgus loengupidaja uisuraudadelt vastu peegeldus tekkis mul äraarvamata suur soov kohe teooriat praktikas järele proovida. Pealegi oli pealekellakahene öine aeg selleks sobiv. Eks teooriaga jätkame hiljem.
Enne starti -0p
Ilus hommik. Vaikus. Kell 07.00. Kõik endiselt praktikas kinni. Ja keegi on oma b-vitamiini kuuri pooleli jätnud. Ehk olin mina ise. Igaks juhuks viisin selle lõpule. Kustutaks fotokast pildid ära – saab rajal uusi juurde teha. Piiks-piiks…..krt kustkohast see piiksumine kinni jääb?? …ah need väiksed piiksud. Päike. Terrassil saab süüa. Ja mitte ainult süüa. Kella 10 paiku toimus hommikusöögilauas viimane unenägude seletamine, kui alternatiivne treening ja ettevalmistus maratoniks teisest dimensioonist. Meelde jäid kaks asja. Keegi nägi unes ussimängu. See loeti heaks endeks, kuna uisurong meenutab ka ussi. Kui aga tuli ilmsiks info, et ta ise ei olnud mitte uss vaid õun, mida(keda) uss piiksudes taga ajab ja lõpuks alla neelab siis targu edasi ei seletatud. Teine nägi unes, et tegi raisakotkastele „pluti-pluti”. Seegi loeti heaks endeks, mis tähendas kukkumist riidega kaetud kehaosale nii, et asfaldi külge raisakotkastele pekki nokkimiseks ei jää.
Start oli kell 16, mis tähendas seda, et oli piisavalt aega linnas rajaga tutvuda. Vaadanud üle mõned lõigud, oli selge, et asfalt on hea. Negatiivse poole peale võis liigitada trammirööpad, kaevukaaned ja mõned konarused. Aga eks need ole kõikidele sarnased ja sama koha peal.
Stardis
Õigesse stardikohta jõudmine on pool tundi enne starti tülikas. Rahvast on niiiii palju. Riietus ja kotihoid on kõige lõpus ning sealt ette B-gruppi tulla on väga talongiaja lõppu meenutav tegevus. See kuidas ma B-gruppi sain oli omaette huumor. Registreerimisel tuli täita lahter, kuhu pidi kirjutama enda poolt läbitud hea maratoni aja. Loomulikult kirjutasin Tartu Rulluisumaratoni aja…. Stardikoridoris valitses puhas rõõm. Rahvas oli rahulik ja ootusärev. Vahetati naeratusi ja viisakusi. Kõigepealt lasti rajale ässad, viie minuti pärast A-grupp ja minuti pärast B-grupp. Edasist ma ei näinud, sest tekkinud tung nõudis tähelepanu. Oleks ma stardis kukkunud, oleks mind ilmselt omanimelise vaibana maha maetud.
Maraton
Võistlus –see on pidu! Stardipagu järel läheb rong liikuma. Algul aeglaselt justkui raskelt tuure kogudes ja siis järjest kiiremini kuni lõpuks meenutab kogu liikumine karusselli. Kuid karussell liigub ühes suunas – finishisse. Väga mõnus. Ees on tuul lahti sõidetud. Istud oma eessõitja sabakondi küljes ja kulged. Väga mõnus. Tegin rongis mõned pildid. Ees tiritakse kummipael pikaks. Jälle mõned kiired jalalükked ja tagasi eessõitja sabakondi külge. Tagant tuleb „helpy hand” enda sabakondi külge ja lihtsalt lükkab, sest järjest on tunda kuidas tagant üha uued ja uued abistavad käed esimesi edasi liigutavad. Lased rivis lihtsalt tirri ja kulged. Ja pildistad. Siiani mõtlen, et kes lükkas rivi viimast meest? Massipsühhoos. Millegipärast arvavad kõik sõitjad, et nad on vale rongi peal ja teine rong liigub hoopis kiiremini ja sellest ei saa ju ometi maha jääda. See tõi kaasa pideva trügimise, ümberpaiknemise ja lokaalse kaose. Ka päris mitu kukkumist. Õnneks kukuti minust mööda. Mida km edasi seda rahulikumaks ja sujuvamaks läks sõit. Aega oli jälgida teiste tehnikat ja sealt omi järeldusi teha. Ka järele proovida. Mõnus. Meelde tuli, et fotokas teeb filmi ka. Filmin. Jooma peab… Mida teha tühja pudeliga?? Mõtlesin, et leian pealtvaatajate vahel tühja koha ja viskan pudeli sinna. Mõeldud tehtud. See mis edasi toimus meenutas 15 kopikalist mängu allveelaeva põhjalaskmisest. Viskan ja näen kuidas pudel lendab täpselt õiges suunas (inimeste vahelisse tühemikku) ja siis näen kuidas inimeste tagant ilmub rattur, kelle trajektoor ühtib kahtlaselt lendava pudeliga. Ei saa ju juhus nii pime olla!! Kopsti! Pime kana leidis tera. Mis see tühi pudel ikka teeb. Ja kulgemine ja kummipaelatamine jätkub. Kaif. Sport tekitab tõesti sõltuvust. Tee ääres silt: „3km lõpuni” Juba!! Kahju, et nii ruttu. Viimane aeg ettepoole trügida. Ja mitte ainult mina. Paljud mõtlevad nii. Rongid kadusid hetkeks ja tekkisid kaootilised üksiküritajad. Mina sisendasin endale, et tark ei torma ja jätkasin omas rütmis sõitu. Ummisjalu tarkus on, et rajal ja trennis ei aeta lihast punni vaid teritatakse mõistust. Tõsi küll tempot ikka tõstsin aga rahmeldama ei hakanud. Ja mõnede minutite pärast hakkaski selg-ees uisutajaid vastu tulema. Kui eemalt hakkas paistma Brandenburgi väravate siluett olin juba õnneks suhteliselt grupi eesotsas ja pääsesin teadasaamisest mida tähendasid selja tagant aegajalt kuuldavad raginad ja karjed. Tagantjärgi mõeldes mul lihtsalt vedas, et selle sahmimise ajal olin niivõrd ees, et kukkumistesse ei sattunud. Väravate alt läbi sõites oli täiesti ükskõik, et seal kulges tee munakaid mööda. Paljud võtsid seal hoogu maha ja mulle see sobis. Finishini vaid paar korda pooliku tellisega sülitada. Teadsin, et nüüd on vaja kiirendada, anda endast kõik. Aga ei saa, sest ei mahu kuskilt minema… kõikidel jälle sama mõte. Finish. Eufooria. Vabanemisetunne. Ja kahjutunne, et juba läbi sai. Kui oleks olnud võimalik minna uuele ringile, oleksin seda kohe teinud.
Finishis +0
Finishiliiklus oli sujuv: medal kaela, kile ümber (alati tasub võtta, mis antakse, sest hiljem oleks mul ilma kileta väga külm hakanud), juua, veel juua, teed, õuna, banaani, jne… Kokkulepitud kohas ei ole kedagi. Ju sain liiga vara kohale. Vaataks, mis pildid rajalt välja tulid. Tuli välja, et minu fotokas Ixus ei kannata sõidu ajal pildistamist. Viga ilmselt minu väljahigistatud kehamahlade koostises, mis fotoka objektiiviga kokkupuutel pildistamise untsu keerasid. Nägin esimest eesti kolleegi. Emotsioon sõidust oli vägev. Samuti seiklus kiirabiga, kes soovisid kukkujat õmblemisse saata, kuid peale omal vastutusel lahkumise allkirja siiski tulema lasid. Nägin teist kolleegi. Emotsioon sõidust üdipositiivne. Samuti heatahtlik lugu sellest, kuidas peale kukkumist oli talle käe ümber ja kintsule pampersside tekitatud ja tahetud haiglasse jälgimise alla viia, kuid siiski peale omal vastutusel lahkumise allkirja andmist arstide ahistavast haardest tulema saanud. Teistel sõpradel nii värvikaid lugusid rääkida ei olnud, kuid head positiivsust õhkus tohutult. Rahvas hajub, pimeneb. 
Üks sõber ikka puudu. Infolaud ei tea midagi. Korraldajad ei tea midagi. Mis juhtus? Lõpuks kui juba tänavakoristusauto prahti kokku korjas ta siiski saabus. Loomulikult oli tulija unes raisakotkastele „pluti-pluti” teinud uisusõber. Ja enamus rajastki oli tal meeliülendavalt möödunud. Kuni jäi kahe rongi vahele ja seljaga võõramaa asfalti kündis. Seejärel olid arstid ta oma hoole alla võtnud. Mitu korda õnnestunud tal rajal arstide eest ära põgeneda, kuid raadioga teatati finishisse ette ja nii kui üle lõpujoone sai oli kohe arstitelki tilgutite alla tõmmatud. Eks seal oli ka kiirema abi vajajaid ja nii ta sinna unustati. Lõpuks kui pabereid hakati määrima ja jõuti rahvuse juurde, ei olnud enam arstidega pikka juttu. „Jälle eestlane!! Te ei lase ju ennast ravida!!!” ja saigi arstide käest tulema endal kanüül veenis. Mida pikem on lahusolek, seda rõõmasm on taaskohtumine! NB!! Kas Sina teadsid, et neljakesi taksoga võib tulla sõit odavam, kui igaleühele U-Bahni pilet osta? Meie saime teada. Ja mugavam ka!!
Afterparty +0..1
Peale haavade lakkumist ja põhjalikku süvaanalüüsi rajal juhtunust suundusime ametlikku maratoni lõpetamise klubisse. Klubis lootsin ka ülejäänud Eesti inimeste edulugusid kuulda, kuid kõik olid kuhugi kadunud. Peale pikka otsimist leidsin kõik kadumaläinud üles tantsupõranda keskelt akrobaatilist rock’n’rolli vihtumas. Vahepeal osad panid ennast turvakaalutlustel ise koridori luku taha, mõni isegi mitu korda järjest. Kuid see nii ei jäänud. Eesti mees on tantsulõvi!!!! Ja lõppeski see üritus nii, et muusika keerati vait ja tuled pandi põlema ning baarmen seletas poolvigases õhtu jooksul õpitud eesti keeles, et „Terviseks! Tervis Sulle- seks mulle! Matsid hakkavad koju minema”
Kokkuvõtteks
Ei olemas lahkemat ja heatahtlikumat rahvast, kui on Eestis rulluisutamisega tegelevad inimesed Berliinis. Berliini maraton on selline PIDU, mida pead ise kogema. Ja rahvamass ning sellest tulenevad rongid ning sellega kaasnev sahmerdamine. Lihtsalt fantastiline!! Väga mõnus!!
Filed under: rull | 1 Comment »
Laupäeval, 19. septembril 2009, sõidetud Berliini rulluisumaratoni võitsid
Cecilia Baena (COL) Powerslide Matter World Team – 1:14:47
ja Luca Saggiorato (ITA) Rollerblade World Team – 1:02:50.
Maailma ühel mainekamal maratonil on nüüd kaks kolmekordset võitjat. Cechi Baena esikohad on aastatest 2004, 2008, 2009 ja Luca Saggiorato – 2005, 2006, 2009. Eelmise aasta ülikiire maratoni aeg jäi võitjatel ületamata.
Eestlaste osavõtt oli seekord veidi tagasihoidlikum – üle 50 osaleja, napilt vähem kui eelmisel aastal. 2008 oli 70 registreerunut ja 60 lõpetajat. Täpsed andmed puuduvad, sest kõik nimed ei ole lõpuprotokollis (loomulik kadu?). Täpsustused on oodatud.
Supermeeste topeltmaratoni võttis ette, juba teist aastat järjest, Indrek Aarna – rulluisutamine 1:15:16 + jooksumaraton 3:17:13. Topeltmaratoonarid on nüüd ka Ivar Lai ja Jüri Press.
Eesti naised ja mehed Berliini rulluisumaratonil 2009 (seda nimekirja on nüüd kõvasti täiendatud, viimane parandus 25.9, aga kas on veel kedagi-midagi puudu?):
29 Õnne Kurg …….. 1:21:07
34 Kaili Katmann …….. 1:21:12
59 Ene Ilver Saaremaa 1:23:56
ST 54 Diana Kaareste Rollerblade Estonia/ ABEC 1:25:20
170 Kadri Saar Sorainen Adventure Team 1:32:10
184 Maiu Kivimäe Rulluisuklubi ABEC 1:32:39
ST 70 Solveig Findley Londonskaters Speed Team 1:34:15
218 Signe Ventsel Rulluisuklubi ABEC 1:34:49
228 Danica Kubi Rulluisuklubi ABEC 1:35:10
363 Jana Karilaid Rulluisuklubi ABEC 1:39:46
802 Kaisa Orav …….. 1:52:51
1024 Erle Vaher …….. 2:01:08
1129 Anne-Mai Kaarma JCI Sportclub 2:04:27
1222 Moonika Palmse …….. 2:07:55
1415 Kristi Hakkaja …….. 2:18:31
1423 Triin Aermates Jci Spordiklubi 2:18:52
1548 Kerli Press …….. 2:33:30
1579 Sirle Veimann Rulluisuklubi ABEC 2:49:22
**** Riina Mäesalu
**** Heili Surogin
ST 51 Danila Ruusu Rollerblade Estonia 1:02:59
ST 74 Jaanus Ritson Rollerblade Estonia 1:09:56
ST 97 Mart Markus Rollerblade Estonia 1:10:55
ST 100 Kert Keskpaik Rollerblade Estonia 1:10:56
ST 105 Tõnis Paalme Rollerblade Estonia 1:10:58
ST 174 Indrek Aarna EE SK 1:15:162 Marko Pavlov Rulluisuklubi ABEC 1:13:57
35 Toomas Prangli Sorainen Adventure Team 1:14:06
97 Jaanus Laugus Uus Maa Sportclub 1:14:16
120 Ivo Karilaid Rulluisuklubi ABEC 1:14:20
141 Andre Arumäe Rulluisuklubi ABEC 1:14:25
173 Tarmo Fimberg Rulluisuklubi ABEC 1:15:44
210 Frid Kaljas Rulluisuklubi ABEC 1:19:30
215 Mika Sucksdorff Uus Maa Sport Club 1:19:39
240 Andres Kallavus Rulluisuklubi ABEC 1:19:53
264 Ants Juhani Rulluisuklubi ABEC 1:20:09
280 Toivo Tomingas Pärnu 1:20:39
311 Holger Mägi Ummisjalu 1:21:02
394 Andres Kaukver Rulluisuklubi ABEC 1:21:35
433 Mark Orav Kodugaas Oü 1:23:25
598 Antti Haljak …….. 1:25:30
602 Urmo Valter …….. 1:25:31
630 Kaupo Koplus Estonia 1:26:08
768 Raul Krooni Rulluisuklubi ABEC 1:28:05
784 Veljo Kiigemagi Velma 1:28:29
*** Raiko Uri Rulluisuklubi ABEC 1:29:12 Sprottt>
915 Boris Meldre Rulluisuklubi ABEC 1:30:21
1676 Ivar Lai …….. 1:39:17
1685 Peeter Kull …….. 1:39:25
1712 Elar Simmo …….. 1:39:37
1906 Gren Noormets …….. 1:41:43
2640 Jaanus Juss …….. 1:51:56
2836 Enno Aermates Eesti Posti Spordiklubi 1:55:59
3048 Jüri Press …….. 2:00:52
3074 Andres Penner Rulluisuklubi ABEC 2:01:41
3569 Urmas Laur 2:36:57
3574 Jaak Avasalu (SWE) M70 2:37:45
**** Virgo Selde
**** Sergei Surogin
Parandused ja täiendused saada palun: rulluisutaja@gmail.com
Maratonimuljed avaldamiseks saada palun: rulluisutaja@gmail.com
Tulemuste allikas: http://www.scc-events.com/events/berlin_skatemarathon/2009/ ;
Lisaks http://www.morgenpost.de/sport/berlinmarathon/ ja osalejate täiendused.
Filed under: rull | 8 kommentaari »
Black Rock Roller Disco, Burning Man, Black Rock City, Nevada
Filed under: rull | Leave a Comment »
Tallinna rulluisumaraton toimus 7. juunil 2009, Pirital, Lillepi pargi rulluisuringil.
PILDID. Vaata flickris.
VIDEO. Üle 20 minuti videoklippe 42 km võistluselt. Vaata juutuubis.
Filed under: rull | Leave a Comment »
Läheks täna rulluisuvõistlusele?
Otsustasid kah trendibeibeks hakata?
Pole ma miski peib.
Nojah, pekid ripuvad ja selg valutab.
Okei, lähme siis.
Filed under: rull | Leave a Comment »
Tuleviku rulluisud. Või oli see hoopis minevik?
Filed under: rull | Leave a Comment »
Näpuharjutus ehk kuiv trenn.
Pildile klikkides avaneb uus leht. Ettevaatust! Muusika.
Hoiatus! Kestev monitori vahtimine tekitab sõltuvust ja nüristab sinu tervist.
Filed under: rull | Leave a Comment »
Rulluisu plakatid Ameerikast – Rollerskating posters at Allposters.com
Filed under: rull | Sildistatud: plakat, poster, quad, rull | Leave a Comment »
Yann Guyader, Peter Doucet ja Morgane Echardour trekil. Üks prantslane, kaks kanadalast ja puhas rulluisutreening. Suurepärane slaidiesitlus Flickris, Francois & Marie 70 kvaliteetset pilti ja Peteri jutt Speedskateworld.com blogis.
2008 maailma kiireim rulluisutaja kõige ees, SSW maailma parim uisublogija tema järel. Kes on see tüdruk, kes suudab nendega sammu pidada? Morgane Echardour võitis septembris NY 42 km rulluisumaratoni (toimus 27.9. samal päeval Berliini maratoniga).
Filed under: rull | Sildistatud: rull | Leave a Comment »
Pirita uue rulluisuraja omanäolisus selgub kohe peale esimest ringi. Lillepi pargis sõitmise teeb huvitavaks – vaheldusrikas keskkond. Kui sul on aega rulluiskudel veeredes ka ümbrust nautida, siis igav siin ei hakka.
Ring jääb nelja tee vahele – Pirita, Saare, Kose ja Rummu. Iga lõik on omapärane.
TUUL. Pirita tee ääres on lage ja tuuline. Tuul, teadagi, puhub tavaliselt vastu. See on avalik koht, kõrval teine tee, jalakäijad ja autod. Võid publikule lehvitada, aga hoogu maha võtta ei sobi ju …
TÕUS. Saare tee. Enne tuulevarjulise metsa vahele pääsemist algab tõus, selle lauge ja lühikese raja kohta pikk tõus. Tõusu lõpus selgub, et õnneks ei olegi see nii pikk, kohe on väike laskumine ja metsas pole kõrvaltvaatajaid, saab puhata.
METS. Kose tee ääres on sirgeid lõike ja kurve, palju risu teel, ristumised jalgteedega ja lõpus täiskurv. Metsavaheline tee on tuulevaikne ja vaheldusrikas. Ka teekate on siin vahelduv. Kihuta või naudi looduse ilu, kuidas meeldib.
IKKA METS. Rummu tee ääres on algul lai sirge, kerge tõus, kaks kaevukaant, lühike langus annab hoogu, kohe all ristumine teise teega.
ETTEVAATUST. Tsivilisatsioon. Velotrekk, Pirita Selver. Siit algab rahvarohke lõik, palju inimesi, kes rulluisutamist ei mõista, läheneb kohalik kaubamaja, tasub hoog maha võtta. Peale poodi kiirendades, leiad juba tuttava vastutuule. Ring täis, kaks ja pool kilomeetrit, palun järgmine.
PARKLA. “Pargi ja rulluisuta” eluviisi harrastajatele on raja servas mitu platsi.
1. Parkla Urva bussipeatuses, Kose tee, Maarjamäe.
2. Parkla Spordikeskuse (Velotrekk) vastas, Rummu tee.
3. Selveri parkla on poodlejatele.
4. Pirita teel on 33 parkimiskohta.
VEEBIRADA:
MÄRGID JA REEGLID. Liikluseeskiri ei sätesta mõisteid kergliikluse tee, rulluisutee, sporditee või rulluisurada. Jalgrattatee on ainult jalgratta ja mopeediga liiklemiseks, kõnnitee on jalakäija liiklemiseks ja jalakäija on ka rulluisutaja või rulasõitja.
Siinkirjeldatud Lillepi pargitee on segakasutuses ja ohtralt liiklusmärgistatud tee, kus keerulised reeglid ja segased märgikombinatsioonid, keset kohalike elanike poerada ning koerajalutajate ja pudelikorjajate paradiisi, ei pruugi iseenesest tagada ei liikluskorda ega ohutust. Terveks jäämiseks kasuta kiivrialust selget mõistust.
Filed under: rull | Sildistatud: Lillepi, Pirita, rull, rulluisurada, rulluisuvõistlus | 6 kommentaari »
Berliini rulluisumaratonil osalenud eestlaste nimekirja tippu on üllatuslikult sattunud, Ühendkuningriiki ja Londoni rulluisuklubi esindav, võõrapärase nime ja muljetavaldavate strateegiliste näitajatega tüdruk.
Solveig Findley aeg maratonil – sekundi võrra kiirem, kui Urmas Lauril, kes paari aasta eest sama võistluse võitis. Sünniaasta number – mõne võrra väiksem, kui Evelin Ilvesel, kes samas grupis kodumaal parimaks kroonitud.
Kes ta on? Tulemustetabelit tähelepanelikult jälgival rulluisuvõhikul on küsimuste tekkimine õigustatud. Küsisin. Sol, kes sa oled?
Olen Londonis elanud 15 aastat, neist 10 viimast kodakondsena.
Uisutama hakkasin 7 aastat tagasi, kui tütar tilluke ja oli vaja mähkmete vahetamisest ja püreede tegemisest vaheldust. Uisud ostsin täiesti spontaanselt jaanuari väljamüügist ja nagu siin öeldakse “The rest is history!”.
Aasta pärast olin kohalikul Friday Night Skate’il regulaarne külaline ja aasta pärast seda ka Staff. Nii tekkiski kiire tüdruku kurikuulsus ja loomulik areng sellest kiiruisutamiseni.
Esimene paar kiiruiske olid kellegi vanad viierattalised Bont Shark’id. Paari kuu pärast ostsin (jälle!) kellegi teise vanad Bont Vayporid 4X100 ja hakkasin rohkem trenni tegema ja võistlustel käima. Hakkasin häid aegu sõitma ja uisukarjääriredelil tasapisi ülespoole ronima.
Selle aasta algul otsutasin asja tõsiselt võtta ja hea sõbranna ja maailmatasemega uisutaja Ghizlane Samir’i käe all hakkasin regulaarselt treenima.
Tulemused olid kiired tulema, võitsin Prantsuse Karikasarja 30 km Lahtise Etapi Lille’s ja Renne’is (Veterane Karikasarja Maratonile ei lasta). Engadinis MK etapil Shveitsis olin W40 grupis 2-ne.
Veteranide Maailmameistrivõistlustel Pescaras Itaalias, oli plaanis esimese 5 hulka saada, ideaalselt poodiumile. See kahjuks ei õnnestunud. W40 gruppi pugenud meesterahvas sai mulle saatuslikuks, kui temast möödasoidul kerge kokkupõrge toimus, mis minu kukkumisega lõppes. Ei pruugi vist öelda, et nagu kõigil kõrge tasemaga võistlustel, naised meestega ja mehed naistega, koos ei uisuta! Niisiis, saavutasin 6. koha.
Berliin oli minu selle aasta viimane võistlus ja seadsin endale 2 eesmärki: aeg 1:15-1:18 ja oma vanusegrupis esimese 3 seas. Ja kõige põhilisem oli võistlust nautida! Loen kõik 3 eesmarki täidetuks! Maailma eliidiga koos 42 km uisutada oli fantastiline! Võib-olla isegi minu suurim õppetund.
Nüüd algab järgmise aasta ettevalmistus. Tahan näha, milleks ma veel võimeline olen.
Filed under: rull | Sildistatud: Berliin, London, rull, Solveig | Leave a Comment »
Palun, tulge edasi, astuge sisse, kuningannal on täna sünnipäev.
See aprtment Bogotas, disainitud kui nukunurk, kuulub kirjade järgi Chechy Baenale. Rulluisuradade maailmavalitseja Cecilia Margarita Baena Guzmán on mitmekordselt kroonitud ja värskelt üle kullatud, aga armastab roosamannat, lemmikvärv ühtib täpselt Bont Vaypor rõõmsate rulluisusaabastega.
Selles toas pakutakse võib-olla ka roosilillelist torti, sest kuningannal on täna sünnipäev ja saab 22. Palju õnne! Solo un pequeno Hola en tu cumpleaños!
Aga, et miks maailmameister ja karikavõitja ise pildi peal ei ole? Chechy peaks kohe koju jõudma. Pildistamise ajal oli ta Weinfeldenis ja tegi trenni. Šveitsist Kolumbiasse on ikkagi üle 10000 kilomeetri.
Roosade rulluiskudega tüdrukutest peaks tegelikult rohkem kirjutama ja muidugi koos pildiga. Vaata Bont Wheels Team.
Filed under: rull | Sildistatud: bont, Cecilia Baena, Kolumbia, roosad rulluisud, rull, wic | Leave a Comment »
Süveneva keskea võib ületada vaid vapper vanadus. Püüdlik noorsugu (ärge kurvastage, teil on kõik veel ees) ei suuda, tõelisel katsumusel, küpsele eale mitte millegagi vastu seista.
Berliini topeltmaratoni võitja sünniaasta on 1969 ja sinna kanti jäävad ka meie mehed.
1969. aastal astusid esimesed inimesed Kuule, ilmusid Led Zeppelini kaks esimest ja Deep Purple kolmas album, Kevade ja Viimne reliikvia vändati Eesti filmideks, Berliini teletorn sai oma kõrguse, Bob Beamoni hüpe järgmisse sajandisse oli vaid aasta vanune, Bill Beggi rulluisutreeningud Uus Meremaal käisid juba kuuendat aastat ja mõned topeltmaratoonarid hakkasid jõudu koguma.
2008. aastal on Indrek Aarna, Sulev Lokk, Tõnu Koppel ja Arvi Tavast ära teeninud sportliku lugupidamise ja nüüd lõpuks ka avaldatud tulemused.
Filed under: rull | Sildistatud: Berliin, maraton, rull, rulluisuvõistlus | Leave a Comment »
Rulluisutaja blogi avaldab Berliini rulluisumaratoni osalejate muljeid
Ma ei ole väga tulihingeline sportija, kuid rulluisutamine on üks tore ala, mis on korraga nii meelelahutus kui ka sport. Olen alati suhtunud skeptiliselt erinevatesse nö niisama osavõtmise pärast võistlustesse, kus võiduvõimalust pole, kuid siiski otsustasin töökaaslaste soovitusel sel aastal Berliini maratonil osaleda. Hirm oli enne starti suur, sest oli räägitud, et on üsna tõenäoline kukkuda, küll on kanalisatsiooniaugud, trammiteed, teised sõitjad jne. Seega olin hirmul, aga samas veendunud, et küll hakkama saan – kui juba Tartu uisumaratonil see jube tõus kaks korda sõidetud sai, siis saan Berliini tänavatel ka hakkama!
Alustasime G grupis ning mu enda soov oli sõita u 2h. Kõik eelnevad kommentaarid lapitud asfaldi, kanalisatsiooniaukude, trammiteede ja muu taolise kohta pidasid paika, kuid nendest kõrvale hiilimine polnud üldse hull, vaid tegi sõidu hoopis huvitavaks ja hoidis tähelepanu väsimustundest eemal. Teised sõitjad tulid küll aeg-ajalt ohtlikult lähedale, kuid ka see oli pigem väljakutse ja kui ise ei trüginud, siis ka ei kukkunud. Minul ühessegi gruppi ennast ei õnnestunud suruda ja eelistasin sõita omaette, omas tempos. Kuni 32. kilomeetrini oli sõit väga lahe ja suhteliselt lihtne. Nägu oli pidevalt naerul, kui nägid mõnda inimest Uus Maast või siis lihtsalt berliinlasi, kes tee äärde kaasa olid tulnud elama. Laheda tunde tekitas ka see, et lapsed tee ääres seisid ja käsi pikal plaksu ootasid.
32. kilomeetril tundsin, et hakkan väsima ja et see sõit võiks juba lõppema hakata, õnneks polnud enam pikalt minna. Lõpus oli harvemalt teisi sõitjaid ja rohkem tuli teha puhtalt tööd, et edasi liikuda… Jalad vist polnud ka enam need samad, mis alguses… aga ka viimased 10 kilomeetrit said läbi ja finišeerides heal asfaldil, inimesed plaksutamas tee ääres, medal kaelas – seda tunnet ei ole võimalik sõnadega kirjeldada. Fantastiline tunne, kus naeratus ei tahtnud näolt ära minna ja väsimus kadus rõõmu varju. Olin ennast ületanud, sõitnud läbi 42,195 kilomeetrit veidi alla 2 tunniga ning lõpetasin täitsa omal jalal ja nägu naerul. Kindlasti tahan ka järgmisel aastal tagasi Berliini minna ning enda jaoks uue rekordi teha.
Annika Jakobson
Filed under: rull | Sildistatud: Annika, Berliin, maraton, rull, rulluisuvõistlus, Uus Maa | 3 kommentaari »
Rivo kirjutas oma kogemusest uute rulluisusaabaste kuumutamisel ja vormimisel. Luarvik kommenteerib, et hõõrumisest tulevat piina saab ära hoida. Saabaste küpsetamisel ja jalgade teipimisel on omad nipid.
Väga hea. Palun tähelepanu! Sellistel teemadel keskustelu sooviks rohkem lugeda. Jagage mõtteid julgemalt. Kui sinu soovituse mõjul saab teine inimene poole väiksema verevilli või lihtsalt oma rattad paremini veerema, oledki maailmaparandaja.
Uisupiina ei tohi kannatada vaikides. Rõõmu samuti mitte. Palun kasutage heade mõtete foorumina rohkem rulluisublogide kommentaariume. Või saatke lihtsalt siia, rulluisutaja blogi avaldab.
Filed under: rull | Sildistatud: rull | Leave a Comment »
Berliini rulluisumaratoni osalejate elamused Rulluisutaja blogis
Kadri muljed, mis ehk tulevad ka teistele kasuks.
Kõik oli väga tore, kui oma lollus välja arvata :)
Registreerimisest – see on ikka päris väsitav protsess, esiteks tuleb loksuda rongi/metrooga linna serva ja siis tuleb ette võtta sabatamine. Meile ei olnud registreerimiskaarte millegipärast koju saadetud (seal oli neid massiliselt, kes ei olnud registreerimiskaarte kätte saanud) ja seega ainuke konfirmatsioon ja registreerimistunnistus oli väljaprinditud email.
Sabatasin siis infoleti sabas oma pool tundi, et saada kätte registreerimiskaart. Kätte sai ID alusel. Sõbra oma ei tahetud eriti anda, aga suure anumise peale siiski loovutati.
Siis järgmisse järjekorda, et number kätte saada, siis järgmisse järjekorda, et kiip kätte saada. Järgmine järjekord oli stardigrupi muutmise järjekord. Siis goodie-bagi järjekord, mis kõigile registreerunutele anti. See sisaldas suuremas jaos värvilist trükipahna. Kohe lausa kahju oli, sest suurem osa läks minema viskamisele. Tohutu raiskamine.
Kogu sabatamine võttis oma paar tundi kindlasti. Soovitavalt tuleks sabatamine teha ära eelmisel päeval ja mitte samal päeval maratoniga. Läheb kiireks.
Nüüd siis oma lollus: ei tutvunud piisavalt korraldusega ja mina jooki ega sööki rajale kaasa ei võtnud. Kõhu olime enne kenasti täis söönud. Olime lugenud, et joogipunkt on iga 5km järel (see ehk siis jooksjatele?).
Startisin B grupist, tempo oli meeletu – vähemalt minu jaoks :).
20 km kannatasin ära, siis hakkasin joogipunkti ootama. Ootasin ja ootasin, kannatasin ja kannatasin. Ei midagi. Ikka võttis peaaegu et käpuli. Keha, eriti selg kiskus krampi.
Pidasin paari kiirabimeeskonna juures kinni ja küsisin vett, neil mulle midagi anda ei olnud. 25-30 km oli iga kilomeeter täielik piin ja kannatus. Katkestada siiski ei raatsinud. 30km peal siis lõpuks joogi ja söögipunkt. Selleks ajaks vedelikupuudus niipalju kahju tehtud, et enam ei taastunudki. Natuke kergemaks läks, aga üldiselt oli kannatamine finishijooneni.
Tervise võttis ikka 2-3 päevaks väga ära, oli vaja lausa arstiga konsulteerida, sest dehüdratsioon oli olnud vägev. Kahju muidugi. Siiski, motivatsioon järgmine kord paremini sõita on olemas. Õige joomise ja söömise korral, leian, oleks võinud vähemalt 8-10 min kiiremini sõita.
Üldiselt väga tore üritus ja pisik on veres. Tahaks veel.
Kadri
Filed under: rull | Sildistatud: Berliin, Kadri, maraton, rull, rulluisuvõistlus | 1 Comment »
